Eilsel pressikonverentsil avalikustas uus koalitsioon oma majandus- ja maksupoliitika programmi. Üks planeeritavatest muudatustest on suhkrujookide maks, mida on avalikkuses kutsutud ka limonaadimaksuks. Tegelikult kuuluvad siia alla kõik mittealkohoolsed joogid, kuhu on lisatud suhkruid või kunstmagusaineid, näiteks piimatooted, tee- ja kohvijoogid, mahlajoogid ning magustatud veed.

Magusamaksu arutelul on võetud arvesse sotsiaalministeeriumi suhkruga magustatud jookide tõenduspõhisuse ülevaadet, mille kohaselt on 52% 16-64 aastastest eeslastest ülekaalulised. See tähendab, et iga teine Eesti täiskasvanu on ülekaaluline või rasvunud.

Probleemi peetakse suureks just selle tõttu, et ülekaaluliste arv kasvab kiiresti just eriti laste seas. Eestis on üks laps kolmest ülekaaluline või rasvunud ning probleem on järjest kasvamas. Rasvumine toob omakorda kaasa 2. tüüpi diabeedi, südame-veresoonkonna haigused ning muud tervisehädad. Uuringu kohaselt kaotasime 2015. aastal kõrge kehamassiindeksi tõttu ligi 42 600 eluaastat, mis on keskmiselt 600 inimese terve eluiga.

Esmahaigestumus II tüüpi diabeeti ja rasvumise ning muude liigtoitumise vormidesse 100 000 elaniku kohta aastatel 2004-2014

Kui palju tuleb magusa eest rohkem maksta?

Maksu täpsest suurusest ei ole veel räägitud, kuid ülevaate kohaselt mõjutavad tervisetulemusi paremini just kõrgemad maksud, näiteks 10% tõus hinnas vähendab tarbimist 8-12%. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on ka varasemalt soovitanud tõsta magustatud jookide hinda 20% võrra.

Kuid ainult maksust ei piisa. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul saab toitumist mõjutada tervikuna läbi erinevate meetmete korraga: üheaegselt tuleb tegeleda teavitustööga, tervislikku tasakaalustatud toitumist soodustavate teguritega ning tervist kahjustavate toodete vähendamisega. „Ei piisa sellest, et vaatad ainult ühte asja, kõigega peab tegelema. Meie eesmärk on hetkel saada ülekaalulisuse tõus seisma.“

Ülevaate kohaselt mõjutavad inimeste tervisekäitumist kõige efektiivsemalt privaatsed konsultatsioonid arsti juures, kuid ka fiskaalpoliitilised meetmed ning toidumärgistused.

Kõige efektiivsemad abinõud rasvumisega võitlemiseks

Eesti lastearstide seltsi president Ülle Einberg valitsuse plaaniga ei nõustu. „Laste ülekaalu üheks põhjuseks on vale toitumine. Liigne toiduenergia tuleb mitte ainult suhkrute, vaid ka küllastunud rasvade ja valgest jahust valmistatud toodete arvelt. Ühe konkreetse „paha“ väljatoomine ei ole õige,“ ütles ta.

„Toon sellise näite. Ülekaalulise lapse pere otsustab loobuda täielikult kommidest, magusatest jookidest, saiakestest. Laps hakkab sööma üha enam pähkleid, seemneid ja piimatooteid, mis on rasvarikkad. Tulemus on ikka sama, kehakaal tõuseb. Ma ei eita seda, et lapsed joovad palju suhkruga jooke ja seda tuleb piirata. Iga lapsevanem peab kodus selle nimel pingutama, et lapsel kujuneksid normaalsed toitumisharjumused ja iga päev ei ole kommi- ega limonaadipäev."

Ülle Einberg

„Juba praegu on osades inimestes tekkinud põhjendamata suhkruhirm. Tahan rõhutada, et suhkur ei tapa kedagi, kui seda liigselt ei tarbita. On olukordi, kus lastearstid soovitavad juua suhkruga jooke, näiteks ägedate haiguste ajal energia saamiseks. Kui tuleb limonaadimaks, siis pakun järgmisena välja kartulikrõpsumaksu. Suhkur ja rasv võiksid käia käsikäes,“ sõnas Einberg.

Suhkrumaksu suurim vastane on olnud Eesti toiduliidu juht Sirje Potisepp, kes on lubanud viimse veretilgani magusamaksu vastu võidelda. „Tihti on jäänud tunne, et toiduliitu on kaasatud siia arutellu ainult kaasamise pärast. Meie tagasiside ei ole leidnud mõistmist ja ega me vastu seina päris joosta ka ei saa. Ühel nõul oleme selles, et ülekaalulisus on probleem, aga meetmete osas ei ole me ühel meelel,“ ütles Potisepp.

Suhkrumaksu teema arutelu Sotsiaalministeeriumis

„Meil ei ole siiani ühtegi tõsiseltvõetavat uuringut mis ütleks, et toidu maksustamine on mõju avaldanud inimeste tervisenäitajatele. Nii kaua, kui meil neid uuringuid ei ole, ei toeta me ka seda maksustamist.“

„Maksustamine ei kaota probleemi. Kaotab tarbija, sest perede ostuvõime väheneb. Ülekaalulisus ähvardab reeglina madalama sissetuleku ja haridustasemega peresid, kes ei oska teha teadlikumaid valikuid või kellel ei ole lihtsalt raha. See on diskrimineeriv maks. Miks me karistame madala sissetulekuga last, kes teeb sporti ja on normaalkaalus?"

"Kui uus koalitsioon ütleb, et nemad võitlevad selle eest, et inimestele jääks rohkem raha taskusse, siis ma natuke olen hämmeldunud. Võiks olla piisavalt palju riigimehelikkust, et öelda: meil on riigieelarvesse raha vaja ja selle me teie taskust magusamaksuga võtame," sõnas Potisepp.