Üle poole jooksevkonto defitsiidist moodustab välisinvestorite poolt otseinvesteeringutelt teenitud ja seejärel Eesti ettevõtlusesse reinvesteeritud tulu. Jooksevkonto puudujääk ilma reinvesteeritud tuluta ulatus esimeses kvartalis 6,1 protsendini SKPst, teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Kaupade ja teenuste bilansi puudujääk kahanes aasta esimese kolme kuu jooksul ligi poole võrra eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Selle põhjuseks on impordi käibe vähenemine 1,2 protsenti. Kaupade ja teenuste bilansi puudujäägi langus peaks kaasa tooma jooksevkonto puudujäägi vähenemise umbes 10 protsendini sel aastal.

Otseste välisinvesteeringute sissevool nii Eesti majandusse kui ka riigist välja oli tänavuse aasta esimeses kvartalis jätkuvalt kõrgel tasemel. Investeeringute mahud olid võrreldavad aastataguse perioodiga. Viimaste kvartalite jooksul ei ole otseinvesteeringute struktuuris suuremaid muutusi toimunud ning ligemale 2/3 sissevoolust moodustavad reinvesteeringud.

Vaatamata madalseisule kinnisvarasektoris suunavad välisinvestorid jätkuvalt sinna mahukaid investeeringuid. Nõrga sisenõudluse taustal on stabiilselt püsinud otseinvesteeringud tööstusesse kui eksporti loovasse tegevusharusse. Kuna sisenõudlus on vähenemas, siis on vähenenud ka vajadus välismaise laenukapitali järele.