Josing: maailma mõistes on Eesti suhteliselt rikas riik
Kas keegi ka vastutab, mis suunas Eesti areneb? Palun andke aastate lõikes tähtsamaid tooteliike, tootmise mahte ja arengutest kokkuvõtteid. Millise hinnangu annate Eesti arengule, elatustasemele?
Alati on oluline, millega me end võrrelda soovime ja mida võrdluse aluseks võtame. Kui kasutada võrdluseks riigis toodetavat koguprodukti (arvestades ka hinnataset nn. SKP ostujõu pariteedi alusel), siis oli Eesti tase 2009.aastal 64% Euroopa Liidu keskmisest. Lisan väikese tabeli EL viie kõige kõrgema tasemega ja kõige madalama tasemega riigi kohta.
| Riik | SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, EL 27=100, 2009 |
| Luxemburg | 271 |
| Holland | 131 |
| Iirimaa | 127 |
| Austria | 124 |
| Taani | 121 |
| Eesti | 64 |
| Poola | 61 |
| Leedu | 55 |
| Läti | 52 |
| Rumeenia | 46 |
Nii et Euroopa mõistes kuulub Eesti vaesemate riikide hulka, kuid kogu maailma mõistes oleme kindlasti suhteliselt jõukad ja elame tunduvalt paremini kui paljud inimesed Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas. Peab rõhutama ka Eesti kiiret arengut - 1995.aastal olime vaid 36% Euroopa Liidu riikide keskmisest SKP-st elaniku kohta.
Miks ei avaldata reaalsissetulekute muutust sissetulekute liikide kohta? Olen pidanud väga täpset arvestust kulude kohta ja võin öelda, et vanaduspensionäri ostukorv on aastaga kallinenud ca`32%?
Kahjuks katkesid Eestis alates 2008.aastast riikliku statistika leibkonna tulude-kulude uuringud, mis võimaldaks selliseid analüüse. 2011. aastal on lootust, et selliseid andmeid hakkavad teadlased jälle saama ja siis saab ka selliseid analüüse pakkuda. Küsija juhib õigesti tähelepanu asjaolule, et erinevad hinnatõusud puudutavad erinevaid inimesi erinevalt ja näiteks toidu hinnatõus on palju valusam vaestele peredele, kus toiduostude osakaal on kogu kulutustest suurem. Ravimite hinnatõus mõjutab oluliselt rohkem terviseprobleemidega inimesi jne.
Millega seletada, et paljud kaubad Eestis on juba kallimad, kui Euroopa arenenud riikides? Nüüd juba ka diiselkütus? Miks ei mõjuta maailmaturuhinnad hindasid teistes Euroopa riikides?
Põhjuseid väga palju ja loetlen neist mõned:
väike turg (sisseostukogused väikesed ja sisseostuhind seega sageli kallim)
suurte tegijate, kes võiks turule konkurentsi lisada (näiteks IKEA, H&M jne) huvi puudus nii väikese ja vaese turu vastu
kiirelt arenevate Eesti ettevõtjate suur investeerimisvajadus (laenud, liisingud) ja makstav laenuintress tuleb kuskilt tagasi teenida
sageli lühiajalised äriplaanid, kus püütakse maksimaliseerida momendikasumit ja kohati tegutsetakse põhimõttel “homme tulgu või veeuputus”
ettevõtjate väike kapitaliseeritus ja kasumlikkus, mis sunnib sisendihindade tõusu korral ka kohe jaehindu tõstma. Nii on ju toidutoorme hinnad tõusnud kogu maailmas, kuid Rootsis tõusid viimase aastaga toidu jaehinnad 0,9% ja Prantsusmaal 0,1%
osade kaupade osas piiratud konkurents importijate osas. Üks maaletooja määrab sageli suvalise hinna
jõukad naaberturud, kuhu meie tootjal on kasulik kõrgema hinnaga eksportida ja siis ka siseturul pakkumise vähenemise tõttu hind tõuseb. Eesti turg on nii väike ja haavatav, st siin juba üks suurem partii kaupa võib turu segi paisata.
Mis te arvate, mis on peamine hinnatõusu põhjus - 1. keskpankade varasemast madal intress; 2. tooraine jms. hinnatõus; 3. valuutasõda (valuutakriis); 4. püüd 2009 kahjum kasumiks pöörata; 5. konkurentsi kiire langus (väike kaob ja suur kasvab); 6. odava raha loopimine valitsuste ja fondide poolt (ebavõrdsed majandustingimused); 7. poliitikute ebapädevus ja finantssüsteemi nn. peata olek; 8. tulemas on uus ja kordades suurem kriis ....
Kõik eelpool loetud tegurid mängivad teatud osa hinnatõusus. Lisada võiks veel
poliitiline ebastabiilsus paljudes toorainet eksportivates riikides
maailma finantssektori ja panganduse keerukus, läbipaistmatus ja halvasti kontrollitavus
maailma elanike arvu ja seega nõudluse kasv ja samas piiratud tooraineressursid
rahale maailmas otsitakse usaldusväärsemat investeerimisvõimalust, mis oleks seotud inimesele eluliselt oluliste vajadustega ja kus nõudlus on stabiilsem (toit on ju siin kindlam investeering kui mingi kinnisvarafondi osak Balkanimaades).
emotsionaalne hirm väga prognoosimatu ja ebastabiilse homse ees. Ebakindlus on turgudel parim baas paanikaks
Kui palju saab Soomes või Saksamaal või üldse teistes riikides ühe töötunni eest kütust osta ja palju meil?
Palga kohta ei ole kahjuks head rahvusvahelist võrreldavat statistikat, sest maksupoliitika riikides on väga erinev, aga kui võtta aluseks tööjõukulud kokku (s.t palk koos kõigi töövõtja poolt makstavate maksudega) ja arvestada, et palga osakaal tööjõukuludes on võrreldavates riikides suhteliselt sarnane, siis oleks väga ligikaudne arvestus järgnev:
| Riik | Keskmine tööjõukulu tunnis (kõige värkemad andmed Eurostatis on 2007.aasta kohta | Bensiin 95 Veebruar 2011 | Tunni tööjõukulu eest sai osta |
| Eesti | 6.60 | 1.20 | 5.5 liitrit |
| Soome | 27.87 | 1.51 | 18.5 liitrit |
| Rootsi | 33.30 | 1.43 | 23.3 liitrit |
| Saksamaa | 27.80 | 1.45 | 19.1 liitrit |
Kas te usute, et maailma majanduse kollaps tuleb see aasta või suudetakse see udutades lükata järgmisesse aastasse? See mis toimub tooraineturul, võlakirjade intressides, valuutaturul, see on ju absurd. Millal see lõpeb?
Vaid üks asi on kindel – ühtki majanduskriisi pole suudetud ajaliselt täpselt ette ennustada, võib vaid öelda, et kunagi ta tuleb nagunii. Siin on ennustamine sama lootusetu kui näha ette, mis kuupäeval suvel tuleb äike Ohu märgid on majanduses kogu aeg olemas, aga keegi ei tea, millal järjekordne laviin võib liikuma hakata.
Praegune olukord ju hävitab tarbijat, see ei saa olla jätkusuutlik, nõustute?
Kui tarbimise vähendamine tähendab harimatust, nälga ja surma (nii nagu väga vaestes maades lapsed praegu toidu kõrge hinna tõttu surevad), siis on olukord jah hull. Kui tarbimise vähendamine tähendab mõttetu ületarbimise piiramist – siis on ju olukord hea. Ei ole ju suur õnnetus kui ei saa enam uut Hummerit või Gucci kotti osta. Viimane majanduskriis näitas selgelt, et arenenud riikide elanike tarbimises on väga palju emotsionaalseid mittevajalikke oste, mida on kriisi ajal lihtne ära jätta. Kahjuks kannatab selle all kohe tööstus ja kaubandus, kaovad töökohad ja inimeste sissetulekud. Seega me tarbime, et töötada ja töötame, et tarbida…
Miks meile taotakse pähe ,et meil on võrreldes teiste euroopa riikidega kõik hinnad ikka odavamad kuid tegelikult see nii ei ole?
Eesti hinnatase tervikuna on madalam Euroopa Liidu keskmisest. Toit on odavam, kohalikud teenused on odavamad. Rõivad, jalatsid ja elektroonika on sageli kallim jne. Probleem on rohkem selles, et kui toit on 20% odavam, siis palgad on 2 korda väiksemad.
Ettevõtete kasumid on suurenenud, tööviljakus tõusnud kuid palgad pigem langevad kui tõusevad. Miks?
Ettevõtete kasumid küll suurenevad, aga on siiski alles 2005-2006 aasta tasemel. Buumi tingimustes tõusid palgad Eestis kiiresti, aga tootlikkus ning ettevõtete konkurentsivõime langes. Eesti ettevõtete tootmise efektiivsus on sageli oluliselt madalam arenenud riikide omast ja efektiivsuse tõstmise soov on õige ja hädavalik. Nii kaua kui tööjõu turul on saadavalt 10000 töötut, ei kiirusta ettevõtjad palku tõstma. Samas on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud juba praegu defitsiit ja nende inimeste Eestis hoidmiseks tuleb neile maksta head palka ja pakkuda häid töötingimusi. Pikemas perspektiivis ei ole Eestis jätkusuutlikud äriplaanid, mis on üles ehitatud vaid odavale tööjõule. Paljud inimesed on tänapäeval tööjõuturul väga liikuvad ja meie kõrval on Põhjamaad, kus palgatase kordi kõrgem.
Väidan, et hinnad tõusevad kuna kaupmehed on ahned, kas te väidate, et see ei ole nii?
Naljaga pooleks võib öelda, et ahnus, kadedus, saamahimu ja edevus on sageli edasiviivaks jõuks. Turumajanduses küsitakse tarbijatelt enamasti maksimaalset hinda, mida saab. Tagasi hoiab siin ainult konkurents, hirm tarbijaid kaotada, hirm turuosa kaotada. Praeguse hinnatõusu taga on maailmaturu mõjud, mida eelpool loetlesin ja lisaks Eesti eripära (väike turg, kogenematud ja vaesed ettevõtjad, euro-ootus jne)
Aastal 2008. kui toiduainete hinnaindeks oli sama kõrgel, järgnesid mitmes riigis rahutused. Kui tõenäoline on, et nüüdne hinnatipp endaga midagi sellist kaasa toob?
Põhja- Aafrika praeguste sündmuste üheks käivitavaks jõuks oli elanike rahulolematus toidu hindadega ja suurenenud viletsus. Seega on toidu hinnad väga tihedalt seotud poliitilise stabiilsusega.
Kas on ka olnud märgata muutust inimeste ostukäitumises?
Eesti elanike ostukäitumine muutus kriisi käigus oluliselt. Sundkulude osakaalu tõus (toit, elamispind, kütus) tõi kaasa teiste kulutuste piiramise (meelelahutus, rõivad, jalatsid, kosmeetika jne). Muutusid ka näiteks toiduostud. Vähem osteti maiustusi, karastusjooke, kallimaid sinke, juustu jne. Vähem ostetakse valmistoitu ja rohkem tehakse ise süüa. Nii ostetakse ka rohkem liha ja hakkliha aga vähem valmis lihatooteid.
