Jõujaamade ühing ja taastuvenergia koda: Eesti Energia kateldes puidu põletamise suurendamine tõstab kaugkütte hind kogu Eestis

 (14)
Puit.
Puit.Foto: TERJE LEPP

Juhtivaid Eesti energiatootjaid ja võrguettevõtjaid ühendav Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ) on seisukohal, et enne puidu suuremahulise põletamisega alustamist on vajalik teha laiapõhjaline puiduturu mõjuanalüüs. Samaaegselt tuleb üle vaadata asjaolud, mis takistavad piirkonnas töötleva tööstuse investeeringute tegemist.

Puidukasutuse olulisel suurenemisel on lai mõju kogu Eesti majandusele ja keskkonnale, sest puit on sisendiks erinevatele tööstusettevõtetele - alustades puitmajade valmistajatest ja lõpetades kohalike katlamajadega. Samuti ei tohi ära unustada, et mets on terviklik elukeskkond.

„Ebaefektiivsetes ja madala kasuteguriga kateldes puidu põletamine on sisuliselt puidu raiskamine. Puit on hinnaline ja piiratud ressurss ning seda tuleb kasutada arukalt. On rohkem kui kindel, et planeeritavas mahus puidu masspõletamine tõstab kaugkütteenergia hinda kõikjal Eestis“, lausus EJKÜ tegevjuht Siim Umbleja.

Analoogne olukord oli tegelikult aastatel 2010 –2012, kui Narva jaamad massiliselt puitu põletasid ning selle tulemusena tõusis Kirde-Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40 protsenti ja Eestis tervikuna 15 protsenti. Ka täna teeb kodumajapidamistes kasutusel olev halupuit hinnarekordeid.

Eestis tegutsevaid taastuvenergia ettevõtteid ning assotsiatsioone ühendav Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) peab oluliseks tekkinud probleemi leevendamisel rakendada pikaajalisi toimivaid lahendusi ning vältida lühinägelikke meetmeid.

Seotud lood:

Biomassi ebaefektiivne kasutamine elektrijaamades võimaldab ehk tulekahju lühiajaliselt jahutada, kuid ei lahenda sektori struktuurseid puudujääke. Veelgi enam, plaanitaval biomassi põletamisel on laiahaardeline negatiivne mõju teistele valdkondadele, näiteks tõstab see paljude eestlaste toasooja hinda,“ sõnab koja juhataja Mihkel Annus.

Ida-Virumaa näitel on selge, et CO2 saastekvoodi hinnatõus mõjutab eelkõige just süsinikuintensiivsemat energiatootmist, millest taastuvenergia tehnoloogiad on aga puutumata. Energiasõltumatuse taastamiseks on möödapääsmatu prioriseerida just puhaste tehnoloogiate tempokamat kasutuselevõttu Eestis“, lisab Annus.

Koos energeetikaprobleemide lahendamisega tuleb oluliselt tugevamalt soodustada tööstuse mitmekesistumise investeeringuid Ida-Virumaal.
Näiteks on võimalik toetada uute tehaste ja tööstusparkide rajamist, mille energiavajaduse katab kohalik koostootmisjaam. Sarnased tööstussümbioosid on maailmas laialt levinud. Lisaks kogukondade tugevdamisele ning töökohtade loomisele, panustavad sellised lahendused ka energiatõhususse ning regionaalse elektrienergiavarustuskindluse paranemisse. Samamoodi vajavad parandamist ka transpordiühendused.

EJKÜ ja ETEK kutsuvad ametkondi ja poliitikuid ettevaatusele ja tasakaalukusele, sest nagu näitab tekkinud olukord – valede otsuste tagajärjed kahjustavad meid veel väga pikka aega.