Jõulude eel napib kohti peo pidamiseks
“Praegu saate broneerida ruume järgmiseks aastavahetuseks,” vastas soovile jõulupidu pidada Kolu kõrtsi vahetusevanem Peeter Lumi. Mõned augud on Rocca al Mare vabaõhumuuseumis tegutseva kõrtsi tihedasse peograafikusse küll tekkinud, sest on neidki, kes viimasel minutil ära ütlevad.
Vägev mürgel 10 000 krooni eest
Kõige defitsiitsemad kuupäevad, mida Lumi “krooniliseks” nimetas, on vahetult enne jõule. “19. ja 20. detsember on kõige kuumem aeg – enamik firmasid küsib pidutsemiseks just neid päevi,” ütles Lumi. “Viimased kolm-neli aastat on jõulupeohuvilisi firmasid aina juurde tulnud. Siin võiks neid kõrtse olla viis-kuus tükki, ikka jääks puudu.”
Rocca al Mare rahvuslikku kõrtsi küsivad aastalõpupeo pidamiseks nii eestlased kui ka venelased. Ikka sült, seapraad ja verivorst, iseloomustab Lumi klientide menüüeelistusi. Kui palju üks 25-liikmeline firma peaks peoõhtuks raha välja käima, ta pakkuda ei tihka. “Noh, 10 000 krooni eest saab väga tugeva mürgli teha ja hommikul pea ka ära parandada. Aga laias laastus võib öelda, et 200 krooni maksimaalselt inimese pealt on juba väga hästi.” Selle sees on ka ruumi rent.
50 kilomeetrit pealinnast eemal asuva Nõmme kõrtsi juhataja asetäitja Toomas Tamme ütles, et nädala sees korraldatavaks peoks ruumi veel oleks. “Tänasest (kolmapäevast – toim) läks pidutsemine lahti ja populaarsed on kõik päevad kuu lõpuni. Aga kõige kuumem aeg on 17.–23. detsembrini, tihe on ka jaanuar.” Tamme sõnul küsitakse kõrtsi jõulupeo pidamiseks üha rohkem ja üha kaugemalt.
Detsembrikuu nädalalõpud on täis ka 70 kilomeetrit pealinnast kaugemal asuvas Viitna kõrtsis. Juhataja Anne Tüvi kinnitas eelnevat: kõige rohkem küsitakse peoruume 19. ja 20. detsembriks ja et neid ka saada, tehakse broneering juba jaanipäeval. Midagi saab ka septembris. “Neljapäevast laupäevani on meil kõik täis. Teisteks päevadeks veel saaks,” sõnas juhataja. Pärast jõulupühi on rahulikum.
Firmad kulutavad peoraha preemiatele
Eestlane tahab just enne jõule pidu pidada, on Tüvi tähele pannud, aastalõpupeost nii palju ei hoolita. “Pean ütlema, et pidutsejaid on seekord tagasihoidlikumalt kui eelmistel aastatel. Olen maad kuulanud siit ja sealt ja arvatakse, et paljud firmad pigem eelistavad maksta töötajatele jõulupreemiat kui et ühist pidu korraldada,” arvas Tüvi. “Paljud äraütlejad sõnavad, et tahaks linnale lähemal olla.”
Manilaiu Riida turismitalu perenaine Ülle Tamm ütles, et nende ruume pole jõulupidudeks veel broneeritud. “Igal aastal tuleb see viimasel minutil, praegu teevad kõik veel tööd,” arvas Tamm. “Vaid Pärnu linnavalitsus tundis huvi, aga siis hakkas kahtlema, et kuidas üle mere pärast tagasi saab.” Tamm rääkis, et sada protsenti ei saa ta midagi välja lubada, sest Riida turismitallu tuleb üle mere tulla. “Eelmisel aastal läks küll väga hästi – inimesed tulid autodega üle jää kohale. Ja vana-aastaõhtul otsustasin ma sel aastal hoopis ise puhata.”
Firmad eelistavad lustakat stiilipidu
Kärt Kirso, FKSM personalijuht
Personalijuhtide meililistis käib elav infovahetus teemal “peopaigad, õhtujuhid ja stiilid”.
Tundub, et stiilipeod on hästi popid. Mitte täisvarustuses kostüümid, vaid näiteks midagi sellist, et igaüks peab punast kandma või maski kaasa võtma. Töötavad sellised lihtsad asjad. Sest mida suurem firma, seda rohkem on ilmselt konservatiivseid inimesi. Ja et neid mitte eemale tõugata, tehakse midagi lihtsat.
Õhtujuhtidest on kindel, väljakujunenud tegijate ringkond. Lisaks avaliku elu tegelastele Rutikutele, Millingutele ja Normannitele kasutatakse peokorraldusfirmade õhtujuhte. Ega siin suurt valikut olegi.
Peokohtadena soovitatakse üksteisele linnast mitte kaugel asuvaid mereäärseid ja romantilisi paiku, näiteks Kaberneemet.
Tundub, et suuremad asutused peavad seekord pidusid Tallinnas Oopiumis. Mainitakse veel Õpetajate Maja ja Mustpeade Maja.
