Samas eeldab see valitsuse poolset kapitalisüsti 40,6 miljonit eurot. „See on väiksem, kui me rääkisime protsessi alguses, mil pakkusime summaks 50-70 miljonit eurot. Valitsus saab selle makse teha siis, kui Euroopa Komisjon on restruktureerimiskava heaks kiitnud," selgitas Parts ja lisas, et seni jätkab ettevõte laenude toel.

Parts jätkas, et kapitaliinvesteering ei tähenda mitte täiendavat rahaeraldust, vaid paljuski kulubki see valitsuse antud laenude tagasimakseks koos intressidega. „Julgeme täna öelda, et plaan on põhjendatud. Meil on põhjust arvata, et Euroopa Komisjonil on põhjust anda riigiabiluba," lisas Parts. Samas ei välistanud ta ka negatiivse stsenaariumi realiseerumist.

Partsu sõnul restruktureerimiskava puhul tegu minimalistliku kohanemisstrateegiaga, mille kandev liin on, et ettevõte peab olema finantsiliselt jätkusuutlik.

Parts kommenteeris ka võimalikku koostööd Leeduga. Temasõnul on Leedu transpordiminister esitanud konkreetsema seisukoha, mida ministeeriumis ka kindlasti kaalutakse, kuid esialgu on koostöövõimalus pigem abstraktne. Siiski ei ole Partsu sõnul koostöö tulevikus välistatud.

Riik tegeleb aktsionäride ringi laienemisega. „Ma eksiksin kui ma ütles, et meid ei huvita aktsionäride ringi laienemine," sõnas Parts, kuid lisas, et konkreetsetest plaanidest rääkida ei saa. Pigem on tegu partnerite jälgimise ja nendega suhtlemisega. „Nagu Euroopa rahvuslikud lennufirmad eelistame leida endale erainvestoreid ka meie. Aga see huvi on keeruline realiseeruma," lisa Parts.