Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on MKMil uue perioodi õnnestumisel üks olulisemaid rolle. „Lisaks suurimale, 1,3-miljardi eurosele eelarvele on MKMi koordineerida viis olulist eurorahadest toetatavat valdkonda, mis inimesi väga otseselt puudutavad,“ ütles Parts pressiteates.

Ettevõtluse ja teadusarenduse valdkonnas investeerib MKM valitsuse kokkuleppe kohaselt ligi 400 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha. „Olulisemad eesmärgid ettevõtluse arendamisel on aidata kaasa uute ärimudelite ja innovatsiooni arengule, kõrgemapalgaliste töökohtade loomisele ning teadus-arendustegevuse progressile,“ märkis Parts.

Transpordi valdkonnas, kuhu investeeritakse Euroopa Liidu struktuurifondidest 447 miljonit eurot, on olulisemateks eesmärkideks teede seisukorra parandamine, liiklusohutuse parandamine, eri transpordiliikide parem omavaheline ühendatus ning reisirongiliikluse atraktiivsuse tõstmine.

Infoühiskonna arendamiseks on uuel perioodil varasemaga võrreldes ligi kolm korda suurem eelarve, kokku 182 miljonit eurot. Lisaks uute e-lahenduste loomisele on kavas uuendada juba olemasolevaid lahendusi, arendada välja ülikiire interneti baasvõrk ja luua ühtsed kvaliteedinõuded avalikele e-teenustele. Kõigile toetatavatele e-lahendustele seatakse senisest suuremad nõuded otsese rahalise ja sotsiaalse kasu mõõtmisel. Rahvusvahelisel tasandil on riigi eesmärgiks arendada IT-alast koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et e-lahendusi oleks võimalik kasutada piiriüleselt.

Energeetika valdkonnas jaguneb struktuurifondidest eraldatav 232 miljonit eurot suures osas kahe valdkonna vahel – korterelamute renoveerimine ja kaugkütte reform maapiirkonnas. Eesmärk on toetada 1000-2000 korterelamu renoveerimist ning korrastada maapiirkondade kaugkütte taristud.

Kokku on perioodil 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurifondide eelarve 3,5 miljardit eurot ning koos põllumajanduse otsetoetustega 5,9 miljardit eurot.

Valitsus kiitis tänasel erakorralisel istungil heaks „Partnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020“, mille põhjal alustab Eesti läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga euroraha kasutamise üle. Euroopa Liidu struktuurifondideks on Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengufond ja Ühtekuuluvusfond. Lisaks struktuurifondidele on Eestil võimalik kasutada Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondi ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi rahasid.