Juhan Parts leidis päästerõnga praamide riigistamiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsil on kolm aastat aega, et ellu viia oma soov võtta Saaremaa ja Hiiumaa vaheline parvlaevaliiklus senisest tugevamalt riigi kontrolli alla ja vabaneda Vjatšeslav Leedo senisest haardest. Päästerõngaks on kava lisada mandri ja suursaarte vaheline parvlaevaühendus hädaolukorra seaduses kirjas olevate elutähtsate teenuste nimekirja.

Partsil on põhjust murelik olla. 2004. aastal jäi tema eelkäija Meelis Atonen ministriportfellist ilma, sest püüdis murda Leedo laevaliiklusmonopoli, aga ei suutnud temast jagu saada. Pärast seda sõlmiti Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarettevõttega Väinamere Liinid kümneaastane leping, mis kestab peaaegu 2016. aasta lõpuni.

Parts on aga leidnud päästerõnga. Nimelt on MKM-is valminud kava lisada mandri ja suursaarte vaheline parvlaevaühendus hädaolukorra seaduses kirjas olevate elutähtsate teenuste nimekirja. Sellega tekib MKM-il kohustus korraldada parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel, koordineerida parvlaevaühenduse toimepidevuse tagamist ja nõustada parvlaevaühenduse osutajaid. Samuti tekib kohustus valvata elutähtsate teenuste tagamise järele.

MKM kirjutas eelnõu seletuskirjas, et mingit olulist muutust see kaasa ei too, sest MKM juba teeb kõike seda. Elutähtsa teenuse tagamine on aga praegusel ajal üks väheseid põhjuseid, miks Eesti riik on valmis ettevõtlusvabadust piirama. Mõne aasta eest keelati just selle põhjendusega Rootsi pankadel servereid Rootsi viia, et näiteks merekaabli rike ei katkestaks Eestis pangateenuste osutamist. Vastav seadusemuudatus on pandud muudatustepaketti, mis suures ulatuses käsitleb hoopis raudteeseaduse muutmist.

Loe edasi, kellele praamid praegu kuuluvad, mis võimalused on uute ostuks ning miks on siseministeerium Partsi plaani vastu.