Esimese tanklaketina tänavu kevadel biodiislikütust müüma hakanud Favora andmeil moodustab biokütus müüdavast diislikütusest juba 35–40 protsenti.

Kütusetarbijate hinnang Favoras müüdavale 100-protsendisele biodiislikütusele on aga  vastakas. “Mõtlesin, et proovin,” ütles uuema Mercedese omanik Kalev. “Mulle aga öeldi tanklast, et peaksin enne oma automüüjalt üle küsima, kas tohib seda paaki panna. Automüüja ähvardas, et kui seda teen, katkeb garantii.” Nii jäi Kalev esialgu äraootavale seisukohale.

Biodiislikütus maksis reedel Favora tanklas 12.60 krooni liiter, tavadiislikütus oli 12.90. Favora andmeil on kahe kütuse hinnavahe tavaliselt siiski suurem, viimasel ajal on fossiilsete kütuste hinnad lihtsalt langenud.

Tööautoga tankima tulnud Pirko ütles, et ei tea biokütusest suurt midagi, poole kõrvaga on aga kusagilt kuulnud, et seda eriti ei kiideta. “Kusagilt olen kuulnud, et see ei mõju mootorile kuigi hästi,” ütles ta.

Seevastu taksojuhiametit pidav Andre oskab biokütuse kohta öelda vaid kiidusõnu. “Alguses mootor veidi köhis, nüüd on paremaks läinud,” ütles ta, lisades, et tangib nüüd oma Volvosse ainult biodiislikütust. Miks? “Sest see on Eesti oma,” vastas ta ning lisas et sooduskaardiga saab ta kütuseliitri nüüd kätte 12,1 krooniga.

Üldiselt soovitab

Üldiselt soovitaks Andre biokütust ka teistele autoomanikele, aga hetkel ei oska ta öelda, kuidas kütus talvetingimustes käitub.

“Soojade ilmadega soovitaks kindlasti, aga alla miinus viie külmakraadi pole mul lihtsalt kogemusi,” ütles ta.

Favora kaubamärki opereeriva firma Johnny kliendihalduri Andrus Reederi sõnul on biokütus saanud klientidelt sooja vastuvõtu ning selle osakaal müüdud diislikütuse hulgas moodustab 35–40 protsenti ja läheneb poolele. Alguses oli tema sõnul siiski probleeme, sest biokütuse tankimise risk lükati kliendi õlule, kes pidi oma automüüjalt uurima, kas tohib seda paaki panna. “Miskipärast ütlesid kõik autofirmad “ei”, viitsimata isegi asja süveneda. See tegi paljud kliendid ettevaatlikuks, eriti uuemate autode omanikud,” ütles Reeder. Näiteks Mercedese müüja ametlik seisukoht oli, et biokütusega sõitmiseks tuleb tellida spetsiaalse eriseadistusega auto. Vanemate autode omanikud olid riskialtimad, paljud teadsid, et Saksamaal, Rootsis ja mujal on biokütusega sõidetud juba aastaid.

Favora on soovitanud biokütust kasutama hakanutel vahetada ära auto diislikütuse filtrid, sest biokütus sulatab kütusesüsteemist sodi lahti. Kütuse kvaliteedi garanteerib tootja sertifikaat. Biodiislikütus võib peagi müüki jõuda ka Alexela ja Uno-X-i tanklatesse.

Praegu on Favora mahutites Läti päritolu biodiislikütus, aga on müüdud ka Eesti kütust. Hinda püütakse Reederi sõnul hoida igal juhul tavadiislikütusest soodsamana, sest hind on kütusevalikul oluline argument. Biokütust ostavad Reederi sõnul seinast-seina kliendid: veofirmad, kes tahavad kulusid kokku hoida, aga ka tavakasutajad, kes ostavad kütust korraga 200 krooni eest.

Reederi sõnul läheb biodiislikütus alates viiest külmakraadist “süldiks”, mistõttu tuleb kasutada lisandit, mille segab hulka kütusetootja. Kui temperatuur langeb alla 20 miinuskraadi, lõpetatakse Favora tanklates biokütuse müük üldse.

Automüüja: klient vastutab

•• Ascari juhatuse esimehe Tõnis Plaani sõnul uuriti klientide küsimuste peale pool aastat tagasi Opeli tehasest järele, kas Opelites võib kasutada biodiislikütust. Ning vastus oli üldiselt eitav.

•• Tehase ametlik vastus oli Plaani sõnul, et võib kasutada diislikütust, kus biokütuse osakaal ei ületa viit protsenti. Favoras müüakse aga sajaprotsendist biokütust. Kui klient seda kasutab, siis omal riisikol – selline klausel on ka autode garantiitingimustes.

•• Saksamaal kasutatakse teistsuguse koostisega biodiislikütust kui Eestis ja seal on seda lubatud panna ka Opelite paaki.