19 tippärimeest osalesid selle aasta nelja kuu jooksul vabatahtlikult edukate juhtide uuringus, kus nende juhiomadusi ja kompetentsi arvestades koostati Eesti eduka juhi kompetentsimudel.

Uuringust selgub, et Eesti juhtide seas domineerib pigem eesmärgile ja tulemustele suunatud juhtimisstiil, mis aga erineb näiteks lääne juhtide mudelist, kus on kasutusel pigem suhteid ja inimesi väärtustav stiil.

“See ei tähenda loomulikult seda, et Eesti juhtidel see puuduks,” tunnistas uuringut tutvustanud konsultatsioonifirma Fontes konsultant Tõnis Arro. “Edukad juhid saavutavad edukuse erinevate kompetentside kaudu,” lisas ta.

Tema sõnul iseloomustab Eesti edukat juhti eelkõige meeskonna juhtimise oskus, samuti mõjutamisoskus ning initsiatiiv.

Ka selgub uuringust, et tippjuhtide võimekus lahendada nii aritmeetilisi ning verbaalseid loogilise mõtlemise ülesandeid on keskmisest kõrgem.

Seda tõestab asjaolu, et erinevates Eesti ettevõtetes töötavate juhtide ja spetsialistide poolt lahendatud aritmeetilised ja verbaalsed ülesanded olid üldjuhul kehvema tulemusega, kui uuringust osavõtjatel.

Samas selgub uuringust, et üldiselt sarnanevad Eesti juhid oma lääne kolleegidega, kuna 82 protsenti sealsete juhtide poolt kasutatavatest juhtimisomadustest kasutavad ka siinsed juhid. Suurima erinevusena paistab aga silma see, et siinsed juhid ei kasuta oma meeskonna teiste liikmete arendamist.

Uuringus osalenud AS-i Fanaal (Ehitusmaailm) juhatuse esimees Peeter Raudsepp tunnistas, et teda tiivustas uuringus osalema eelkõige uudishimu ning eneseanalüüsi võimalus. Teda ei üllatanud niivõrd uuringust välja tulnud nõrgad küljed, kuivõrd tugevamad juhi kompetentsi mõõtvad omadused.

Alluvate arv jäi enamikul 19-st uuritud juhist 100 ja 1000 vahele, üks kolmandik juhtidest juhib aga mitme tuhande töötajaga organisatsiooni.

Üldse õnnestus uuringu läbiviijatel kindlatele kriteeriumidele vastavaid juhte kokku saada umbes 70. Laias laastus oli osalemise tingimuseks asjaolu, et firma juht pidi olema palgatud vähemalt kahel korral mitte vähem kui 50 töötajaga ettevõtte juhiks ning kelle edukust oli võimalik tõestada, näiteks turu-osa või kasumi kasvu näol.

“Tegemist pidi olema erafirma juhtidega. Välja jäid need, kes näiteks ise enda firmat juhivad,” selgitas Arro.