JUHTIMINE & KARJÄÄR: Koolitusturu jaoks tuleb 2008. aasta pingeline
Nii nagu Eesti majandusel läks 2007. aastal kokkuvõttes hästi, nõnda kasvas ka koolitusturg. Ettevõtjate tubli toimetulek, Euroopa Liidu tõuke- ehk struktuuri- ja muude fondide toetus ning tööjõuturu pingestumine aitasid kaasa positiivsetele tendentsidele.
Alanud aastal mõjutab koolitust majanduse üldine käekäik. Kuigi riigi makronäitajad on säilitanud stabiilsuse (vähemalt 2007. aasta lõpus), valitsevad edasiste arengute suhtes siiski pigem pessimistlikud meeleolud ning see mõjutab otsuseid, mida ettevõtjad langetavad oma tegevust plaanides. Eks ole ju teada, et turundus- ja koolituskulud kipuvad olema esimesed, mida teadmatuse puhul kärbitakse. Majandusraskuste või nende kartuse korral vaadatakse kavandatud tegevused (koolituskavad) kriitiliselt üle ja üritatakse neid nihutada soodsamale ajale.
Koolituse arenguid mõjutavad ka Euroopa Liidu fondidest rahastatavad meetmed. Kui aastail 2004–2007 ettevõtjad alles hakkasid teadvustama võimalusi, mis muu hulgas olid mõeldud töötajate täienduskoolituse toetamiseks, siis 2008. aastal ootavad paljud juba pikisilmi nende vahendite kasutuselevõttu. Kahjuks valitseb suur teadmatus nende kasutamise tingimuste ja aja suhtes. Vaatamata rakendusotsuste projektide arutelule ja infopäevadele puudub selgus, millal hakatakse taotlusi vastu võtma.
Kolmandaks on ette näha konkurentsi kasvu. Kindlasti suureneb eelmiste perioodide edukuse najal koolitajana tegutsevate firmade arv ja nende pakutavate teenuste valik. Mõnigi ettevõte, kes varem ei näinud koolitamises oma peamist väljakutset, asub nüüd neid teenuseid pakkuma. Eesti turule tulevad mõned välismaa taustaga koolitusfirmad. Suureneb üksikettevõtjate ja sääraste teenusepakkujate hulk, kes muidu tegutsevad muudes valdkondades.
Tööjõuturu suundumused tähtsustavad veelgi tööandja pakutavaid õppimisvõimalusi, mis aitavad kaasa töötaja isiklikule arengule. Oma põhitööl professionaalsuse saavutanud töötajad on huvitatud enda arendamisest laiemas kontekstis (nt elukestev õpe).
See, kuivõrd mahub niisugune lähenemine ühe või teise tööandja väärtushinnangutesse, võib saada määravaks ettevõtte konkurentsieelise saavutamisel. Tööandja, kes toetab oma töötajate vabatahtlikku enesearendust, saab ettevõttele lojaalseid ja motiveeritud töötegijaid. Siit ka nõudlus n-ö pehmete väärtuste koolitussuundade järele.
Koolitajad tegid oma liidu
Kindlasti mõjutavad Eesti koolitusturgu ka muud tegurid. Üks või teine suundumus sõltub otseselt nii klientidest, koolitusteenuse pakkujatest kui ka raamidest, mille loovad riiklikud otsused.
Aasta alguses koondusid üheksa täienduskoolitusega tegelevat firmat MTÜ-sse Eesti Koolitusfirmade Liit (EKFL). Liidu loomise algatajad – EBS-i juhtimiskoolituse keskus, Vain & Partnerid, Inscape Koolitus, Meeskonnatreeningute Agentuur, Invicta, Helvetia Balti Partnerid, Audentes Ariko, EMI EWT Ida-Lääne Koolitus ja arenguprogrammide keskus EMI-ECO – on huvitatud Eesti koolitusturu ja -teenuse kvaliteedi arendamisest. Liit loodab, et asutajatega liitub veel teisigi tunnustatud koolitusettevõtteid.
EKFL-i eesmärk on arendada täiskasvanute täienduskoolitust vastavalt turu ja klientide vajadustele, kujundada koolitusfirmade arenguks soodne ettevõtluskeskkond, arendada välissidemeid ning esindada ja kaitsta liikmeskonna huve.
EKFL peab oluliseks seista täienduskoolitusteenuse kvaliteedi ja eetilisuse eest, seades vastavad nõuded eelkõige oma liikmete tegevusele. EKFL töötab selle nimel, et tema nimi saaks täienduskoolituse valdkonnas tunnustatud kvaliteedimärgiks.
Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti
