JUHTIMINE & KARJÄÄR: Olle Horm: juhin firmasid nagu enda omi, aga omanikuks saada ei soovi
Alates 2000. aastast Rakvere Lihakombinaati ja kaks aastat Talleggi juhtinud Olle Horm lahkub HK Scan Grupist ning alustab märtsis tööd Skanska EMV juhatuse esimehena. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Soome kontsernidele.
•• Enda sõnul pole te oma karjääri planeerinud, see on olnud juhuste kokkusattumise jada. Kuidas te jaotate asju, mida juhite ja mille jätate saatuse hooleks?
Üritan teha oma igapäevatööd nii hästi kui võimalik – see on nagu karjäärile vundamendi ladumine, millest omakorda sõltub võimalik edu tulevikus ja ka tööpakkumised.
Gunnar Aarma on kunagi öelnud: “Kui mõni mõte saab lõpuni mõeldud, siis saab ta valmis ja tõuseb järgmisele tasandile.” Nii on läinud ka minu karjäär: kui üks idee on saanud küpseks, siis on alati tulnud ka uus pakkumine. Siiani.
•• Juhtisite lihakombinaati seitse aastat suure huvi ja innuga, aga siis motiveeris teid tegevusvaldkonna vahetus. Mis tunde enda proovilepanek tekitab?
Oleksin ka toiduainetööstuses hea meelega jätkanud, aga Rakvere Lihakombinaadist pole sellel alal küll kuhugi edasi minna.
Tegevusvaldkonna vahetus on siiski hüpe tundmatusse ja väike hirm on ikka.
•• Kas ärijuhtimises olete pigem konservatiiv või novaator?
Ideede generaatoriks ega visionääriks ma ennast küll ei pea – kisub sinna konservatiivsemasse otsa.
•• Millise kogemuse te Rakverest kaasa võtate?
Kõige raskem on käia enda sõnade järgi. Juht kehtestab oma käitumisega – mitte kirjaliku missiooni ja visiooniga – standardi, kuidas peaks konkreetses ettevõttes käituma.
Kui ise oma reeglite vastu ei eksi – ja uskuge mind, see pole sugugi lihtne! –, siis hea õnne korral hakkavad kolleegid samamoodi käituma ja tekib firmakultuur.
Tuleb leida õiged inimesed, kellega edasi minna, ja paari aasta pärast hakkavad ilmuma tulemused. Juhi roll on olla samal ajal nõudlik ja kannatlik ning saavutada organisatsioonis töörahu.
•• Kas peate end pigem sündinud juhiks või heaks õppijaks? Juhtimisteoreetikud leiavad, et juhtide põhilised isikuomadused ja rollitunnetus kujunevad välja lapsepõlves. Kas lapsena olite ka liider?
Ise pean hea juhi peamisteks omadusteks eelkõige selget väljendusoskust, empaatiat, karismaatilisust koos analüütilisusega – kummaline paar, kas pole? – ja emotsionaalset tasakaalukust.
Osa neist omadustest arvan pärinevat lapsepõlvest. Väiksena olin pigem kummaline ja üksik tüüp kui liider, samal ajal ainus laps ja harjunud kõike saama – loomulikult võimaluste piires. Seejuures olen mitu korda täheldanud, et ilusad ja imetletud poisid ei pruugi eesti vanasõna kombel ilusasti lõpetada.
Väga karm elukool oli ligi kaks aastat Nõukogude ehitusvägedes, kus meie seltskonnast umbes 40% olid kohtulikult karistatud poisid, mõned päris “retsid”. Sealt pärineb oskus endaga üksi hakkama saada ja huntide karjas iseendaks jääda.
•• Millised juhtimiskoolitused või -raamatud on teid mõjutanud? Või õpite pigem teistelt juhtidelt?
Juhtimisraamatud annavad eelkõige laiemat tausta ja võrdlusalust teistega. Juhtimisgurudest pean väga lugu de Vriesist, kes lahkab just suurte organisatsioonide loogikat ja juhi isikut.
Oma kogemused ja juhtimisfilosoofia olen peaasjalikult omandanud ikka teisi juhte vaadates ning jälgides. Oma suurimaks mõjutajaks pean 1997. aastal pisut üle aasta EK-d juhtinud ehedat jänkit Charles “Chuck“ Wormani, kes vaatamata 66 eluaastale oli vitaalne, elule avatud, vaheda mõistusega, usaldav ja väga konkreetne.
Temalt pärineb ka minu eneseusk juhina. Kui olin 29-aastane, ütles ta mulle: “Sul on analüütiline mõistus ja suurepärased läbirääkimisoskused. Sa tead, kuidas kokkuleppele jõuda ja raha teha. Ma usun sinusse tohutult, sind ootab suur tulevik.”
Kahjuks üritab suur osa juhte su eneseusku maha saagida või enda kreedoga asendada, kuid eelräägitu najal olen ma kestnud siiani.
•• Kui palju abi on teil olnud insenerimõtlemisest?
Insenerimõtlemine aitab arvude ja protsesside vahel seoseid luua ja selle kaudu ettevõttes toimuvat paremini mõista.
•• Aga absurditunnetusest?
Ma kardan, et absurditunnetus mul puudub, kui must ja küüniline huumor kõrvale jätta. Samal ajal ei eelda ma koolitatud inseneri kombel, et asjadel on loogiline seletus või et asjadest on üldse võimalik aru saada.
•• Käisite Piritalt Rakveres tööl, sõitsite pikki tunde ja mõtlesite töömõtteid. Ilmselt juhtisite autost ka ettevõtet?
Minu kolleegid, nii ülemused kui ka alluvad, on mööda ilma laiali. Tavalise tööpäeva jooksul ma enamikuga neist ei kohtugi. Autosõit ongi see aeg, mil kaasvõitlejad läbi helistada ja uudiseid arutada.
Inimestega suhtlemine – see ongi ettevõtte juhtimine.
•• Ehitussektoris ennustatakse keeruliste aegade saabumist – eriti neile ettevõtetele, kes tegelevad ka kinnisvaraarendusega. Skanska puhul ei saa olla küsimus ellujäämises, kuid ettevõtte tegevust võib olla vaja üle vaadata.
Keeruliste aegade saabumine ehituses tähendab vähem tööd ja suuremat pakkujate hulka konkurssidel. Põhiline konkureerimisvahend on hind ja surve hindadele tuleb senisest palju suurem.
Küsimus on madalamate hindade mõjus kasumile. Seda nii peatöövõtjatel, alltöövõtjatel, töötajatel kui ka tarnijatel.
•• Statistika andmeid ehitajate keskmiste palkade kohta on raske uskuda. Toiduainetööstuses pole ümbrikupalk ilmselt probleem, kuid ehituses võite selle maksmisega kokku puutuda.
Skanskal on kõrged eetilised põhimõtted, vaevalt et ümbrikupalk teemaks kujuneb.
•• Kui varem läksid välismaale tööle ehitajad, siis nüüd lähevad sinna ehituse objektijuhid. Rakveres tavatsesite ise iga lahkumisjuhtumiga tegeleda. Kuidas töötajaid motiveerida?
De Vriesilt pärineb lause: “Inimesed võtavad töö töö pärast, aga jätavad selle ülemuse pärast.” Kui noored vihased mehed tahavad maailma vallutada, suurt raha teenida ja ennast proovile panna, siis sellega ei ole mõtet võidelda.
Kui ettevõtte palgatingimused on adekvaatsed, siis tuleb inimeste lahkumise põhjusi otsida juhtimisest, eriti otsestelt juhtidelt. Ajal, mil tööpakkumisi on palju, viib vähimgi juhi või ettevõtte poolne ebaõiglus kiiresti töötaja lahkumiseni.
•• Millega end Skanska EMV-s esmalt kurssi viite? Kui palju aega arvestate sisseelamiseks?
Eelkõige ikka objektid ja inimesed. Arvan, kuigi võib-olla liiga optimistlikult, et poole aasta pärast on mul esmane pilt ees.
Selleks et hakata mõistma tegevusala laiemaid seoseid ja eristama olulist ebaolulisest, läheb vähemalt kaks aastat. Loodan, et minu tulevased kolleegid ja loomulikult ka omanikud jaksavad nii kaua oodata.
•• Toiduainetööstuses olid väga olulised turundus ja loomade-lindude hea tervis. Ehituses on oluline võita konkursse. Kui heaks läbirääkijaks end peate?
Seda näitab aeg.
•• Teie tsitaadid ajakirjanduses näitavad, et olete otsese ja värvika ütlemisega inimene. Kas see on pigem pluss või miinus?
Asjad ja tegemised võivad muutuda ainult siis, kui nende seis otse ja keerutamata välja öelda, kuigi see teeb paljudele tihti haiget.
Kindlasti soovitan meeles pidada, et hoolimata minu juhtivatest arvamustest ei seisa minu taga absoluutne tõde.
•• Skanska eelmised juhid põhjendasid oma lahkumist eriarvamustega, mis neil tekkisid omanikega firma edasise strateegia osas. Kas kavatsete välja selgitada, mis need olid, et ise mitte samale rehale astuda?
Kavatsen toimetada oma parima äranägemise järgi, isegi kui kisub samale rehale komistamise poole. Uue juhi ja ehitusvaldkonnas võhikuna tuleb mul omaniku soove selgelt rohkem arvestada kui eelmistel juhtidel.
•• Lihakombinaadis välisomanikud teid ei tülitanud. Mis tingimusi ootate seekord? Soome omanikega suhtlemise kogemus on teil olemas.
Elu on õpetanud, et omaniku nägemus ettevõttest ja tegelik elu ei pruugi alati kokku langeda.
Soomlastega suhtlen vabalt ja need inimesed, kellega olen Skanskas siiani kokku puutunud, on jätnud taibuka ning avatud mulje.
•• Kaalusite Skanska omanike pakkumist, kuna lihakombinaadil ei olnud toiduaineturul käibe ja positsiooni poolest enam midagi olulisemat saavutada. Mis võiks ehituses olla teie lagi?
Küsige aasta pärast uuesti, siis oskan vastata.
•• Olete hästimakstud valgekrae. Kas lisaks tippjuhi palgale on teid huvitanud investeeringud nt kinnisvarasse või aktsiatesse või juhitava äriühingu partneriks saamine?
Olen palgatööline ja aktsiad või investeeringud on seesama palk ehk raha teises vääringus.
Üritan juhtida firmasid, nagu oleksid need minu omad, aga omanikuks saada ei soovi.
•• Kui te hakkaksite juhtimiskoolitajaks, siis mida juhtidele õpetaksite? Mis vigu nad kõige sagedamini teevad?
Arvan, et võiksin kauges tulevikus olla juhtide mentor ehk neid kuulata ja julgustada. Tegelikult on intelligentsetes juhtides endas enamik vastuseid olemas, ainult tihti ei julgeta ennast kuulata ja asendatakse oma sisemine hääl moodsate juhtimissüsteemide ja -teooriatega. Eriti kui seda soovitavad kallid konsultandid.
CV
•• Olle Horm
•• alates märtsist Skanska EMV juhatuse esimees
•• sündinud 4. detsembril 1967 Tallinnas
•• 2000–2008 Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees
•• 2004–2005 Talleggi juhatuse esimees
•• 1998–1999 EMV osakonnajuhataja
•• 1992–1998 EK eri ametikohad kuni juhatuse esimeheni
•• 1986–1993 Tallinna tehnikaülikool, tööstuselektroonika cum laude
•• 1975–1986 Tallinna 21. keskkool
•• vabaabielus, tütar ja poeg
•• alates 2003 korvpalliliidu juhatuse liige
•• huvitub tennisest, fotograafiast, reisimisest
Ehitus versus toiduainetööstus
Ehitusettevõte Skanska EMV
•• Skanska EMV on Skanska Oy tütarettevõte, mis vastutab Skanska tegevuse eest Eestis. 2000. aastast alates Skanska kontserni kuulunud ettevõte on viimastel aastatel jõudnud Eesti kolme suurema ehitusettevõtte hulka.
•• Skanska EMV tegevus hõlmab üldehitust, eritöid, teede- ja keskkonnaehitust, vaiatöid ning kinnisvaraarendust. Läti tütarfirma pakub sealsel turul vaiatöid. Skanska EMV-le kulub 25% betoontooteid valmistavast AS-ist Tartu Maja Betoontooted.
•• Üleilmne Skanska AB kontsern tegutseb Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning annab maailmas tööd ligi 56 000 inimesele. Skanska kontsern kuulub maailma kümne suurema ehitusettevõtte hulka. Fortune 500 nimekirjas on seda mainitud kui üht enam ihaldatud firmat.
•• 2007. aastal andis Skanska EMV tööd 369 töötajale.
•• 2006. aastal oli ettevõtte käive 1,9 mld krooni ja kasum enne makse 126,7 mln krooni.
Rakvere Lihakombinaat
•• Rakvere Lihakombinaat on Baltimaade suurim lihatoodete valmistaja, nii liha kui ka lihatoodete turuliider. Ettevõte kuulub Soome HK Scan Gruppi.
•• Rakvere kaubamärk kuulub Eesti kolme tuntuma märgi sekka.
•• Rakvere Lihakombinaadi Gruppi kuulub lisaks emaettevõttele veel kolm tütarfirmat, millest kaks tegutsevad Balti riikides. Rakvere Lihakombinaadile kuulub ka Viljandi lähedal asuv Balti riikide suurim seafarm Ekseko.
•• Rakvere lihalõikuses olev sea- ja veiseliha on kohalikku päritolu. Rakveres realiseeritakse u 65% Eesti sigadest ja u 50% veistest.
•• Rakvere Grupi käive oli 2006. aastal 1,7 mld krooni ja kasum 181 mln krooni.
•• Rakvere Lihakombinaadis ja tütarettevõtetes töötab umbes 1200 inimest, neist ligi 900 Rakveres. Ettevõte on Lääne-Virumaa suuremaid tööandjaid.
•• Eksport moodustab käibest u 30%.
