Umbes 4000 eestlase vannitoas on gaasiboiler, mille peal kaubamärk Junkers. ?Eks oleme sel alal ka turuliidrid,? ütleb maaletooja firma juht Epp Jürme. Junkersi liidriseisuses pole midagi imelikku. Boilereid, erinevaid küttesüsteeme, aga ka näiteks päikesepatareisid tootev Saksa firma ongi maailma suurim. Käivet 40 miljardit krooni, töötajaid 12 700.

Suurkonkurendiks on Viessmann, meie jaoks peamiselt suusavõistlustel paiknevate reklaamidega silma jäänud firma. Veel hiljuti oli kolmandal kohal Buderus, kuid siis ostis Junkersi emafirma Bosch Buderuse ära ja ?elimineeris? niiviisi konkurendi.

Ometi on üks riik, kust Junkersi gaasiboilereid ei leia. Kes ajalugu teab või on sõjafilme näinud, aimab õigesti ? see riik, kus Junkersi nimi on tabu, on Venemaa. ?Eks see ole selle pommituslennuki pärast,? ütleb Eesti esindaja Epp Jürme.

Jutt käib muidugi Teise maailmasõja aegsest pikeerivast pommituslennukist Junkers 87, tuntud ka nime all Stuka. Maailma kuulsaim lahingulennuk. Oma plusside ja miinustega sümboliseeris ta Saksa sõjamasina tugevust ning lõpuks ka nõrkust. Kole ja aeglane, kuid Junkersil oli ometi üks tugevus ? täpsus.

Laserrelva täpsus

Ka Tallinna pommitamisel osalenud erukindralpolkovnik Vassili Re sŠetnikov ütles paar aastat tagasi, et Tallinna vanalinna võidi tabada ka siis, kui tegelikult sihiti näiteks lennujaama. Paar kilomeetrit siia-sinna polnud tollal mingi näitaja. Just 87 aga võis tabada maanteel liikuvat tanki või kaevikutesüsteemis asuvat kuulipildujapunkrit. Tänapäevaste laserrelvade täpsus saavutati Junkersi puhul erilise pikeerimistehnika abil. Kõigepealt ronis lennuk kolme-nelja kilomeetri kõrgusele ja alustas siis nina ees sööstlaskumist maa poole. Pomm vallandati paarisaja meetri kõrgusel.

Junkerit imetleti, vihati ja loomulikult kardeti. Sellest lennukist on kirjutatud raamatuid ja tehtud filme. Meie oma Vennaskondki laulab: ?Sa ei usu mind, naerad, kuid vihin on kõrvus, / külmast higist on rasked mu õlised tunked, / me maailma ning meie elu siit põrgust / peab päästma see vana ja logisev Junkers.?

Nõukogude filmistuudiotes oli helitehnikutele mõeldud spetsiaalne juhend, kuidas imiteerida pikeeriva Junkersi ulguvat häält. Prantsuse marssal Edmond Ruby meenutab, kuidas taevast kostuv podisev hääl tekitas paanikat ? teati, et Junkersid lähenevad. Kui algas ulgumine, tekkis hirmukangestus ? teati, et Junkersid on alustanud pikeerimist.

Junkersi lugu

?? 1894 ? Hugo Junkers loob veesoojendeid tootva ettevõtte Junkers&Co.

?? 1911 ? Müüakse 100 000. Junkersi veesoojendi.

?? 1914 ? Esimesed kokkupuuted sõjatööstusega.

?? 1932 ? Müüakse miljonendas veesoojendi.

?? 1932 ? Hugo Junkers müüb oma firma Robert Boschile, siirdub ise lennundusse.

?? 1993 ? Avatakse esimene Junkersi esindus Balti riikides.

Sõja kaja Saksa äris

?? Pole Saksa firmat, kes ühel või teisel viisil poleks pidanud tegelema Teise maailmasõja tagajärgedega. On makstud kompensatsiooni, kulutatud kohtuuksi ja tegeletud kaubamärkidega. Paari aasta tagune vaidlus Rahva Raamatu kaupluse ümber tõi meie teadvusesse fakti, et Hugo Boss disainis omal ajal SS-ohvitseride mundreid.

?? Junkersi suurkonkurent Viessmann sattus mõni aeg tagasi skandaali (küll tahtmatult), kui nende gaasiboileri reklaam ilmus holokausti-teemalise artikli kõrval. Kui müük Venemaale kõrvale jätta, siis Junkersit tema ajalugu eriti ei häiri. ?Pigem vastupidi,? ütleb Junkersi küttesüsteeme müüv Epp Jürme. Teadagi, Saksa täpsus ja kvaliteet aitavad alati kaasa.