"Eesti on oma väiksusest tingituna palju mõjutatavam kriisist, kui me arvasime. ESMiga teeme ka meie riigikogu eelarvevahendite kaitseks müüri ning ESMi ei tohi mõtestada kui välismaist rahakulu, vaid kui abi selleks, et lahendada probleemid kust suuremad mured lähtuvad. Selge on see, et koos on majandustugevust ja selle arengut parem tagada ning ESM annab meile võimaluse oma partnereid suruda kärbetele ja stabiilsusele. Kohatud on aga sõnavõtud, nagu meil ei ole ESMi ratifitseerimisega kuskile kiirustada. Me oleme viimased ratifitseerima ning augustikuine menetlus ei ole meie partneritesuhtes aus ja lugupidav," lisas Ligi.

Ligi kinnitas, et peame meeles pidama, et Euroopa on meie majandusse paigutanud aastate jooksul palju suurmaid summasid kui nüüd vastu nõuab. "Meid aidatakse aga edasi veel aastaid. ESM luuakse selle omanike kaitseks, rahastab ennast ise ning tema rahastus peab silmas AAA reitingut. Veel üks oluline tõik, millega peab arvestama on fakt, et ESMi välja antud võlad ei lähe riikide välisvõla hulka," lisas rahandusminister.

"ESMi investeeritud raha ja antud garantiid ei ole meile kulud, see on investeering. ESMi kapitalistruktuur on väga konservatiivne, riikidelt ja turgudelt kokku kogutud raha võib investeerida vaid AAA reitinguga võlakirjadesse. Isegi kui ESMi investeeringutelt teenitav kahju on kümme protsenti laenumahust, mis on ääretutl suur kahju, on sellise juhtumi kulu meile vaid 0,23 protsenti SKPst. See aga ei tähenda, et tullakse meie rahakoti ehk eelarve kallale, probleemi lahendatakse ikkagi ESMi sees," mainis Ligi.

Riigikoguliikme Arto Aasi küsimusele, et kas ESMi intressidelt teenitud tulu võiks tulla tagasi meie teede ehitusse või eelarvesse vastas Ligi, et tegemist on küll investeeringuga, mis teenib tulu, kuid tegu on investeeringuga, mis on tehtud poliitilistel ja laiematel põhjustel. "See tähendab, et me ei aja taga kasumit või tulu selle kõige otsesemas mõttes. Ehk tulu ei saa meie eelarvesse tuua," sõnas Ligi.