Jürgen Ligi: kaalume, kuidas maksupettusi vähendada

 (80)
Rahandusminister Jürgen Ligi
Rahandusminister Jürgen LigiFoto: Ahto Sooaru

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Ärilehele, et hetkel on veel vara Eesti Õliühingu ettepanekuid kommenteerida. Millised neist töösse lähevad ja millised mitte, peaks selgemaks saama paari nädala pärast.

Eesti Õliühing saatis 16. juulil riigikogu rahanduskomisjonile, rahandusministrile ning maksu- ja tolliametile seitse ettepanekut, kuidas vähendada pettusi kütuseturul.

"Meie hinnangul kaotab riigieelarve sellega aastas ligi 30 miljonit eurot. Juhul kui midagi ette ei võeta, kaotab riik aktsiisipettuste tõttu lisaks veel 20 miljonit eurot aastas – see teeb kokku 50 miljonit eurot saamatajäänud maksutulu. 10. juulil 2013.aastal maksu- ja tolliameti poolt avaldatud pressiteatele tuginedes võib summa küündida isegi 75 miljoni euroni," märgitakse pöördumises.

„Lähema paari nädala jooksul töötame Õliühingu ettepanekud läbi, püüame hinnata võimalikke mõjusid ning arutame neid siis esitajaga,“ ütles Ärilehele rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla.

Kuna osa ettepanekutest puudutab kütuseturu reguleerimist, tuleb Uusküla sõnul lisaks maksu- ja tolliametile arvamust küsida ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

„Ettepanekute hulgas on kindlasti selliseid, millega on mõtet edasi töötada ja kindlasti ka selliseid, mis ei ole erinevatel õiguslikel ja praktilistel kaalutlustel teostatavad või vähemalt ettepandud kujul teostatavad,“ märkis Uusküla.

Seotud lood:

2013. aastal saamata jäänud käibemaks eurodes
Jaanuar: 3 140 444
Veebruar: 4 395 807
Märts: 5 414 162
Aprill: 5 563 183
Mai: 4 321 460

„Diislilaadne toode“ sõi aktsiisilaekumisse augu

Alexela Oili juht Ain Kuusiku sõnul kirjutaks tema kõigile ettepanekutele kahe käega alla. „Me oleme koostöös Õliliiduga nende väljatöötamisega tegelenud pool aastat,“ ütles Kuusik.

Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv ütles, et kõige tõhusaid ja kiiremaid tulemusi annaks aktsiisiladudele käibemaksu kogumise kohustuse kehtestamine ja maksuhaldurite suunamine aktsiisiladudesse.

Just aktsiisipettused on viimasel ajal kõige rohkem hoogustunud. „Mängitakse kaubakoodidega. Diislikütusele sarnane toode tuuakse maale tõenäoliselt mõne muu koodi all, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele. Siis segatakse see diislikütusega ja „muu toode“ muutub diislikütuseks,“ selgitas Kohv skeemi.

See skeem vähendas maksu- ja tolliameti hinnangul selle aasta alguses oluliselt kütuseaktsiisi laekumist. „Hindame diislisarnase toote kasutamisest mootorikütusena tekitatud aktsiisikahjuks sel aastal umbes 0,73 miljonit eurot kuus. See on 2,4 protsenti kuisest aktsiisilaekumisest, mis on keskmiselt 30 miljonit eurot. Kuue kuuga on seega kahju umbes 4,4 miljonit eurot,“ rääkis Ärilehele Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse.

Kütusekäitlejad maksuameti luubi all

Kuuse ütles, et kütuseaktsiisi laekumiseks tehakse süvendatud kontrolle.
„Kontrollime kütuseveokeid, tegevuskohti, aktsiisiladusid ja kütusekäitlejaid. Juunikuus peatati Bitest TÜ aktsiisilao tegevusloa kehtivus ja lisaks on 2 aktsiisiladu võetud kontrolli.“

Kokku on käesoleval aastal kustutatud majandustegevuse registrist 16 äriühingut ja 21 äriühingu registreering on peatatud. "Ülejäänud kontrollitavaid ootab tõenäoliselt sama saatus," nentis Kuuse.

Eriti aktiivselt on tegeldud üheksa ettevõttega, mis on tekitanud märkimisväärselt suures summas kahju. Praeguseks on neist nelja tegevus peatatud. Näiteks on ühe ettevõtte suhtes läbi viidud mitu kontrolli, mille tulemusel määrati kokku 800 000 eurot käibemaksu ja registreering peatati. Määratud maksusumma realiseeriti esitatud tagatise arvelt. See "ärimehi" aga ei takistanud - samad isikud tegid uue äriühingu. Uue ettevõtte kontrollimisel selgus, et juba kahe esimese kuu jooksul suutis uus ettevõtte tekitatada kahju umbes 3,4 miljonit eurot. Maksuamet suurendas tagatist 3,4 miljoni euroni, mispeale ettevõte oma tegevuse lõpetas.

"Selline käitumine annab maksu- ja tolliametile aluse vaadata ümber kõik seni määratud tagatised ja määrata riskiga ettevõtetele võimalikult suured tagatised," rõhutas MTA peadirektor Marek Helm.

Kuusik nentis, et oma osa petuskeemides on kõrgetel maksudel, samas pooldas ta kõrgete tagatiste seadmist kütusekäitlejatele.

„Tagatised lõid mingiks ajaks korra majja, ja eks need töötavad siiani. Tagatised tagasid selle, et igaüks enam kütuseturule ei trügi oma osaühingut looma ja kütusest makse välja pesema,“ rääkis Kuusik ja lisas, et maksudega on teine lugu - nagu elus ikka, mida kõrgemad on maksud, seda rohkem ollakse motiveeritud riiki petma.

Solgitakse ka bensiini

Ärileht sai eile vihje, et Ida-Virumaal käib hoogne „bensiinitegu“ – väidetavalt tuuakse Eestisse bensiini, mille oktaanarv on vaid veidi üle 60, millega hoitakse kokku maksudelt. Seejärel lisatakse kütusesse lisandeid ja sellest segust saab „bensiin 95 ja 98“.

Maksu-ja tolliamet on asunud vihjet kontrollima.