Jürgen Ligi kõne: hirmu külvanud ESM on end õigustanud

 (45)
Jürgen Ligi
Jürgen LigiFoto: Eva Ligi

Pisut enam kui aasta tagasi pidasime tuliseid vaidlusi Euroopa stabiilsusmehhanismi (suupärasemalt ESM-i) asutamislepingu ratifitseerimise üle. Üks osa meie toonasest kokkuleppest oli, et Vabariigi Valitsus annab kord aastas Riigikogule aru ESMi tegemistest ja Eestis osast neis tegemistes. ESM-il täitus esimene tegevusaasta 8. oktoobril vaikselt ja saluudita ilma et siingi saalis väljendatud hirmud Eestit ähvardatavatest miljardi maksetest oleks tõeks saanud.

Ärileht avaldab rahandusminister Jürgen Ligi kõne Riigikogus, kus minister annab valitsuse nimel aru Eesti osalemisest ESM-is.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed!

Pisut enam kui aasta tagasi pidasime tuliseid vaidlusi Euroopa stabiilsusmehhanismi (suupärasemalt ESM-i) asutamislepingu ratifitseerimise üle. Üks osa meie toonasest kokkuleppest oli, et Vabariigi Valitsus annab kord aastas Riigikogule aru ESMi tegemistest ja Eestis osast neis tegemistes.

ESM-il täitus esimene tegevusaasta  8. oktoobril vaikselt ja saluudita ilma et siingi saalis väljendatud hirmud Eestit ähvardatavatest miljardi maksetest oleks tõeks saanud.

Kõigepealt tuletan lugupeetud Riigikogu liikmetele meelde mõned ESM-i puudutavad numbrid. ESM-i 700 miljardilisest kapitalist on sissemakstav 80 miljardit, millest Eesti osa on 148,8 miljonit eurot. Tänaseks on 4/5 sellest sisse makstud ning viimane osamakse tehakse aprillis 2014. Siis saavutab ESM ka maksimaalse toimevõime, mis on 500 miljardit eurot.

Juhin teie tähelepanu sellele, et sissemakstavat kapitali ei kasutata toetusprogrammide rahastamisel. See on tagatiseks ESM erinevas vormis võlakohustuste emiteerimiseks. Tänu suurele sissemakstava kapitali osakaalule (ka võrdluses teiste IFI-dega) ning tipuklassi reitingutele (Fitch ja Moody's) on  ESM toetusprogrammide rahavajaduste katteks saanud turgudelt soodsalt nii lühiajalist (3- ja 6-kuulised võlapaberid) kui ka pikaajalist rahastust (5- ja 10-aastased võlakirjad).

Erinevalt EFSF-i garantiidest, mis meie võlakoormust (virtuaalselt/arvestuslikult) suurendavad, ESM-iga seotud kapitalimaksed või ESM-i enda maksed seda ei tee.

ESM-i kliendid

2012 ja 2013 on ESM-i kaudu antud finantsstabiilsuse toetust kahele riigile: Hispaaniale ja Küprosele.

Hispaanias toetati pankade rekapitaliseerimist läbi toetuslaenu riigile. Programm lõppes detsembris 2013 ja selles suurus oli lõpuks 41,3 miljardit eurot (seejuures oli algne lubadus kuni 100 miljardit).  Programmi eesmärgid said täidetud - Hispaania panganduse kokku kukkumine hoiti ära. Tänaseks on olulisel määral reformitud Hispaania panganduse regulatsiooni ning järelevalvet ja ohus olnud pangad said restruktureerimisabi. See on võimaldanud ka abi mitte saanud pankadel oma positsioone parandada ning anda oma panus majanduse taastumise algusele. Restruktureerimistegevused nii panganduses kui majanduses laiemalt jätkuvad 2014 ja nüüd ilma ESMi toeta. ESM, Komisjon ja liikmesriigid jätkavad riigi arengute aktiivset monitooringut ka programmi järgselt.

Toetus Küprosele on laiapõhjalisem, sisaldades nii pankade rekapitaliseerimist, riigirahanduse korrastamist ja struktuurireformide läbiviimist võimaldavat toetuslaenu. ESM-i raha on selleks kokku 9 miljardit eurot, milles 4,6 on Küprosele juba välja makstud. Küprose programmi edenemist on hinnatud kahel korral ning nende kohaselt on riik talle seatud eesmärke täitmas või isegi ületamas. Pingutus peab muidugi jätkuma ka edaspidi. Programmi toele saab Küpros loota kuni 2016. aasta I kvartali lõpuni. Arvestades neid kahte programmi on  ESMil  vaba ressurssi  449,7 miljardit eurot.

Riigikogu kaasamine

Loe veel

Riigikogu väljendas eelmisel aastal selget tahet olla kaasatud ESM-i erinevate otsuste ettevalmistamisse/heakskiitmisel. Seda tahet on valitsus täitnud. Oleme toonud Riigikogu heakskiitmiseks ESM ja EFSF kombineeritud laenumahu ülempiiri kinnitamise, riikide majanduspoliitiliste programmide tingimused (MoUd). Riigikogu komisjon (ELAK) on regulaarselt saanud ülevaateid programmide (sh ka eelkäija, EFSF programmide) täitmise olukorrast ja ka uue, alles plaanitava toetusvahendi (pankade otserekapitaliseerimine) ettevalmistuste käigust. Senine kogemus Hispaania ja Küprose programmidega ütleb, et nende programmide muudatustega täiskogule tulek oleks olnud üle pingutamine.

Finantsstabiilsuse küsimuste otsustamine võib mõnikord vajada kiiret tegutsemist. Soovin Riigikogu tänada, et te endale võetud rolli täites olete sellega arvestanud ning võimaldanud asjakohast operatiivsust ja paindlikkust. Kokkulepitud protseduuride tõeline test ei ole siiski veel toimunud. Kui tulevikus peaks ESMi rohkem rakendatama pangandussektori kaitsemeetmena on kiireloomuliste juhtumite (kiire menetlus, konfidentsiaalsed dokumendid) esinemise võimalus suurem ja teiepoolne operatiivsus kriitilisema tähtsusega.

 Mida silmas pidada 2014

Mida uut on oodata 2014. aastal? Lätist saab euroala liikmena ka osanik ESM-is. Läti liitumisega kahaneb meie suhteline osalus ESM-is 0,1860%-lt 0,1855%-le. Nominaalselt me osalus ei muutu.

Otsustusküpseks on saamas pankade otserekapitaliseerimise reeglite pakett. Seega tulen ratifitseerimisseaduse kohaselt uuele ESM instrumendile peagi teie nõusolekut küsima.

Praegu tundub, et mõneks ajaks jääb ESM-i ainsaks aktiivseks „kliendiks" Küpros. ESM-i võimalikud sekkumised võivad kõne alla tulla EFSFi programmist väljuvate riikide turvavõrguna (abi vormiks oleks nn julgestuslaen/ennetav krediidiliin). Iirimaa sellist võimalust ei kasutanud, Portugaliga seisavad need arutelud veel ees.  ESM-i abi võib kaalumisele tulla ka Euroopa Keskpanga tehtavate pankade analüüsides ilmneda võivate pankade kapitalipuudujääkide täitmisel - aga alles viimase võimaluse toetajana. 

Kas ESM on oma rolli täitnud?

Ühe aasta on väga lühike aeg võrreldes ESMi pikaajalise missiooniga, et selle põhjal hinnanguid anda. Julgen siiski väita, et ESM koostöös muude sammudega nagu tugevdatud euroala majandusjuhtimine ja EKP meetmete ning lubadustega moodustab tugeva finantsstabiilsuse kaitsemüüri. Ja viimase aasta jooksul on tormituuli edukalt tõrjutud.

Meil on nüüd olemas vahend/kanal toetuse kohaletoimetamiseks ja me ei pea kordama varasemaid vormi ja sisu samaaegseid läbirääkimisi, vaid saame keskenduda sisule. ESM-i raames rahastatud programmid on seni oma eesmärki täitnud - Hispaania väljus programmist ning Küpros vähemalt esialgu edeneb hästi.

ESM on viimase võimaluse rahastamise allikas ning seda võimendab ka „kreeditorriikide" ja ka probleemsete riikide käitumismall. Laenuandjad väga ei taha anda ja kui siis ainult rangetel tingimustel. Võimalikud hädas olevad riigid ei taha ka abi küsida, sest tingimused ja kaasnev kontroll on vastumeelt.

Tänan kuulamast ja loodan hea koostöö jätkumist. Jõudu Riigikogule parlamentaarse kontrolli teostamisel ESM tegevuse üle.