Riigikogulane ja ärimees Tõnis Palts ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile: "Arvestades seda, et tööpuudus läheneb 10 protsendile, on see tänases maailmas, kus Euroopa alles otsib enda teed, väga hea tulemus. Palgaga on lugu keerulisem. Eesti ettevõtete jaoks ongi tuleval aastal ja lähitulevikus väljakutseks sisendite hindade hoogne tõus. Siia käib ka palgatõus."

See ettevõtja Paltsi seisukoht rahandusminister Jürgen Ligile ei istu.

"Ei ole vähimatki ohtu, et poliitikud tööpuuduse ja keskmise palga numbreid silmas ei peaks ning neid vastavalt südametunnistusele ja huvidele ka esitle ei tooks. Ent nende SKP asemele orientiiriks tõstmises on mitu suurt viga. Esiteks on kodanike sissetulek ise SKP suur komponent, aga samas palju ühekülgsem ning voluntaristlike otsustega manipuleeritavam kui SKP," on Ligi veendunud.

"Palgaralli on kindel tee kriisini ja nii SKP kui palga languseni. Meenutagem kasvõi aastatest 2006-2008. Palk peab olema ikkagi tuletis tööviljakusest konkreetses ametis. Tööhõive ja tööpuudusega on täpselt sama mure, ehkki väiksem. Ka töökohtade arvu muutus peitub ise SKP numbris, ent kunstlikult loodud töökohad toovad tagasilöögid," sõnab Ligi.

Rahandusministri väitel oli Eestis kõige madalam, 4%-line tööpuudus ajal, mil buum oli oma töö teinud ja kriis juba käis ehk 2008. aastal.

"Ei ole mõtet mitmekülgsemat näitajat ühekülgsetele eelistada, igal neist on oma koht ja nõrkused, aga SKP on täiuslikum. Ent isegi tema puhul peab teadma, et teatud ajal on ta üles puhutud, teatud ajal kasvab tasakaalukalt," lisab Ligi.