Jüri Käo: valimisloosungid on täielikult vastutustundetud
•• Loen praegu teie värsket manifesti ja mida ma näen. Palk kasvab liiga kiiresti, pensionile peab minema hiljem, sotsiaalmaksu peab poole ulatuses maksma töötaja, streikida ei tohi… Näeb välja, nagu üks paras orjapidamine.
Jüri Käo: Väga mõistlikud põhimõtted ju. Pensioniea tõstmisest me ei pääse. Meil lõpevad muidu inimesed otsa.
•• Ei, eraldi võttes ongi kõik või vähemalt enamik neist põhimõtetest õiged, aga kui see kompott niimoodi tervikuna kokku panna…
Jüri Käo: Jah, need ettepanekud on tõepoolest rihitud valitsuse suunas, kuid kogu maailmas on tööandjate keskliidud väga kriitilised valitsuste suhtes. See on meie n-ö sünnipärane positsioon. Esindame ettevõtjate huve ja need huvid ei ole alati valitsusega ühesugused.
•• Eesti tööandjate keskliit on siis see organisatsioon, mis räägib meile, et saate liiga palju palka, et palgad kasvavad liiga kiiresti.
Jüri Käo: Palgaküsimused on alati aktuaalsed ja tööandjate keskliit on neil teemadel ametiühingute ametlik partner. Jälgime kogu aeg seda, et palgad ei läheks tootlikkusest ette. Seda teha on lihtne, kuid klaarida hiljem keeruline. Võtame Ungari näite, seal tehti Savisaare palgareformi ja praegu on nende majandus väga kehvas seisus.
•• Aga olete kümme aastat sama juttu rääkinud. Palgad kasvasid teie arvates liiga kiiresti ka neil aegadel, kui tootlikkuse tõus palgakasvu ületas.
Jüri Käo: Ideaalis võikski tootlikkus kasvada natuke kiiremini kui palgad, siis on majandus tugevam. Eks nad ole ikka koos liikunud, vahel on üks natuke ees, vahel teine. Praegu läheb aga juba teine aasta, kui palgad liiguvad tootlikkusest selgelt kiiremini.
•• Sotsiaalmaksu tahate poole ulatuses lasta töötajal maksta?
Jüri Käo: See on väga levinud praktika ka mujal maailmas. Kas seda makstakse just 50/50 ettevõtte ja töötaja vahel, on kokkuleppe küsimus, kuid põhimõtteliselt oleks hea, kui töötajad samuti tunnetaksid, kuhu nende maksud lähevad.
Tarmo Kriis, Eesti tööandjate keskliidu juhataja: Rõhutada tuleb siin, et me ei taha seda maksuraha endale jätta. Garanteerime selle maksu ulatuses ka palgatõusu, umbes nii, nagu praegu lepime üleriigiliselt kokku miinimumpalgas.
•• Vaatame jälle manifesti. Riik ja Euroopa Liit peaks andma raha uue tehnika ostuks. Millest me aga räägime? Võin julgelt öelda, et 90 protsendil ettevõtjatest ja tippjuhtidest on oma kinnisvarafirma ja alati leitakse raha selleks, et jälle kuhugi põllu peale hunnik betooni püsti panna. Uue tehnika jaoks aga ei jätku.
Tarmo Kriis: Me olemegi kriitilised, et liiga palju euroraha läheb kinnisvarasse. Selle Euroopa Liidu uude tehnikasse rahastamise all peame eelkõige silmas ikka väiksemate ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalusi. Nende, kes pankade huviorbiiti ei satu. Suuremad saavad ka pankadest raha laenatud.
•• Ma ei vaidle jälle põhimõtte vastu. Raha uude tehnikasse on väga hea. Kuhu aga tahan jõuda, on manifesti toon: riik peab tegema seda-seda-seda, töötajad peavad tegema seda-seda-seda. Ütlete, et tootlikkus ei kasva piisavalt kiiresti, aga mida teie, tööandjad ise teete?
Jüri Käo: Eks ettevõtte omanikudki peavad investeerima uude tehnikasse. Käsitöö osatähtust tuleb tootmisprotsessis vähendada ja odavad tegevused liiguvad – see on täiesti paratamatu – ikka Aasia suunas. Siia jäävad oluliselt kõrgema lisaväärtusega asjad.
Tarmo Kriis: Ootame riigilt, et ei pillutaks kaikaid kodaratesse. Riigipoolsed palgalubadused ja palgaootuste üleskütmine – erasektor lihtsalt ei suuda sellise palgaralliga kaasa minna.
•• Kui jutt käib sellest 25 000-kroonisest palgast, siis olen nõus. Ehk olen ma egoist, mina ei tööta riigisektoris, kuid seda 25 000 krooni lubatakse ju ka minu makstud maksude arvelt. Mulle tundub see ebaõiglane.
Jüri Käo: Eks see ongi ebaõiglane ja demagoogiline pealekauba. Me ei ole palgakasvu vastu, kuid me ei poolda kunstlikke võtteid. Majanduskasv ja palgakasv peavad koos liikuma.
•• Kas aga ettevõtted pole ise organiseerimatud ja ebaefektiivsed. Viisin hiljuti oma arvuti garantiiremonti ja öeldi, et kahe päeva pärast on valmis. Nädal aega on möödas, kuid ei ole valmis ja nad isegi ei oska öelda, millal valmis saab.
Jüri Käo: Selle konkreetse näite puhul algab asi ilmselt kusagilt reeglite puudumisest.
Tarmo Kriis: Kui seda näidet taandada meie kriitikale riigi suhtes, siis kui ettevõttes lähevad asjad käest, lõikab ettevõte varem või hiljem ise sõrme. Riigiga on teine asi. Kui seal midagi juhtub, on vastutus hajutatud.
Jüri Käo: Vastutus on abstraktne, tegelikult ei ole vastutust.
Tarmo Kriis: Poliitikutel on väga lihtne valitsemiskulusid suurendada. Meie tahame öelda, et kui riiki siin korrale ei kutsu, siis varem või hiljem läheb halvasti nii riigil kui ka ettevõtjatel. Kui ettevõte hakkama ei saa, siis süüakse ta turult välja.
Jüri Käo: Kõik rumalad otsused tehakse siis, kui raha on palju ja kui eelarve kuhjaga üle ajab. Lugesin äsja, et Kuressaare linnavalitsus otsustas teha munitsipaalettevõtte Kuressaare linna koristamiseks. Luuakse mingi masina-traktorijaam, ostetakse mingid sahad, ekskavaatorid, palgatakse autojuhid. Aga selliseid asju saab lahendada teistmoodi. See on konkurentsile avatud valdkond. Minu jaoks on see lihtsalt tõestus, et linnaeelarves on raha ja et raha on liiga palju. Selline tendents on praegu Eestis selgelt tuntav.
•• Küsin sama asja ka ettevõtjate kohta – on ka siin seda tendentsi tunda?
Jüri Käo: Loomulikult. Ka ettevõtjad lähevad eufooriasse. Ka siin tekitavad head ajad suhtumisprobleeme. Ma ei ütle, et ettevõtjate seas on kõik tublid, targad ja head. Ettevõtjate seas on samamoodi laisku, logardeid ja hädavareseid.
Kas või sama enne mainitud kinnisvaranäide. Pankurid räägivad, et praegu ei võta ettevõtjad laenu mitte oma põhitegevuse arendamiseks, vaid kinnisvaraprojektideks. Kuid ühel hetkel see buum lõpeb ja siis avastab ettevõtja, et tal on vanamoodne tehas, millesse ei ole vahepeal raha pannud.
Tarmo Kriis: Kui majanduses läheb hästi, siis ootused kasvavad ja tahetakse kohe väga pikka sammu teha. Poliitikud tajuvad seda väga hästi ja nii on lihtne lubada, et suurendame kaks korda, tõstame kolm korda.
Jüri Käo: Laias laastus on ikka väga vastutustundetud loosungid, mida poliitikud enne valimisi välja käivad.
•• Minu üks kolleeg töötas äsja läbi kõikide parteide valimisprogrammid. Päevade kaupa luges punkt punkti haaval. Tema sõnul on kõige rohkem reaalse eluga pistmist Isamaaliidu programmil. Aga mingis hoopis teises dimensioonis on Rahvaliidu, ja mis mõnevõrra üllatav, Reformierakonna programm…
Tarmo Kriis: Muuseas, see on kogu Euroopas süvenev sündroom. Sotsid on ikka sotsid oma sotside teemadega, aga just parempoolsete erakondade programmid on täiesti pudruks muutunud. Tahetakse kõigile meeldida, kirjutatakse ümmargust pehmet jutukest ja kokku tuleb üks täiesti tühi dokument. Arvan, et meie avaldatud manifest ongi seepärast hea, et püüdsime olla konkreetsed ja teha selgeid ettepanekuid.
•• Üks küsimus ka võõrtööjõu kohta. Toome Ukrainast, toome Venemaalt. Nii kaua, kui majandus kasvab, on kõik hästi. Mehed teevad tööd, maksavad makse. Aga mis saab siis, kui meil ei ole enam neile tööd pakkuda? Võõrtöölised on vahepeal kodunenud ja ei kavatsegi enam tagasi minna. Sissetoomisest võidab eelkõige üks konkreetne ettevõte, aga hiljem kanname riskid meie kõik.
Jüri Käo: Eks see ongi tundlik teema ja vajab läbikaalutud lahendust. Tõesõna, need riskid on olemas. Ühelt poolt lahendame praeguseid tööjõupuudusest tingitud probleeme, kuid hiljem peame tegelema uute sotsiaalprobleemidega. See on tahes või tahtmata keeruline küsimus, aga mingitmoodi peame selle lahendama.
Tarmo Kriis: Seadustes on praegu võõrtööjõu sissetoomise reeglid olemas, kuid praktikas need ei toimi. Me ei nõua odava tööjõu sissetoomist, räägime ikka nendest spetsialistidest, keda meil endil pole. Tööstusettevõtete puhul on lahendus lihtne: kui mujal on odavam toota, pannakse oma siinne tootmine kinni ja kolitakse kuhugi mujale. Arvestades tööturult lahkujate hulka, vajaks Eesti igal aastal umbes 3000 täiendavat inimest piiri tagant.
•• Aga milles probleem, laske veerand töölistest lahti, ostke uus tööpink ja kui vaja, kolige piiri taha…
Jüri Käo: Nii lähebki. Ega teist pääsu pole.
Tarmo Kriis: Tegelikult juba vaikselt tehakse nii. See on võtnud ettevõtetel lihtsalt veidi aega. Varsti jõuab see probleem aga ka ehitusse, sotsiaalsfääri. Neid asju me minema viia ei saa.
Manifest
Tööandjate keskliidu manifest
2007-2011
Äsja 90-aastaseks saanud Eesti tööandjate keskliit avaldas manifesti ettepanekutega järgmiseks neljaks aastaks.
Maksud
••Tulumaks 2011. aastaks 14 protsendini langetada. Sotsiaalmaks, mille praegu maksab täies ulatuses ettevõtja, jagatakse 50/50 töötaja ja ettevõtja vahel.
Tarmo Kriis: “Meil öeldakse, et tulumaks 14 protsendi peale on hullumeelsus. Lätis on see aga juba praegu 15 protsendi peal. Sotsiaalmaksu jagamise osas on põhimõte see, et samas ulatuses garanteerime palgatõusu.”
Pensioniiga
••Tõsta üldine vanaduspensioniiga järk-järgult 67 eluaastani. Vähendada ennetähtaegselt pensionile minejate hulka. Suurendada tööjõust väljumise keskmist vanust 65 eluaastani 2010. aastaks.
Streikimise piiramine
•• Toetusstreikide korraldamine tehakse seaduse alusel võimalikuks vaid samas majandusharus hõivatud streikijate toetuseks, kusjuures toetusstreigile tuleb ette näha mõistlik maksimaalne kestus ja tööandja huve arvestav kohustuslik etteteatamistähtaeg.
Tuleb luua võimalus rakendada osalist streigikeeldu majandusharudes, kus streigi ajal tuleb tagada hädavajalik tootmis- või teenindusmaht.
Palgad
•• Riigipalk ei tohi kasvada kiiremini kui palgad eraettevõtetes.
Jüri Käo: “Ungari ja endine Ida-Saksamaa on head näited, kuidas kunstlikult tekitatud palgad probleeme tekitavad.”
Tarmo Kriis: “Ida-Saksmaal tõi see kaasa suure tööpuuduse ja mis veelgi hullem – inimesed jäid pikaajaliselt töötuks.”
Euro
•• Vaja on majanduspoliitikat, et liituda euroga hiljemalt 2011. aastal.
Võõrtööjõud
•• Lihtsustada bürokraatlikke tõkkeid võõrtööjõu sissetoomiseks. Piiranguks oleks ettevõtte kohustus maksta võõrtöölisele vähemalt antud sektori keskmist palka.
Tarmo Kriis: “Arvuliselt vajadused võõrtööjõu suhtes on mikroskoopilised. Me räägime praegu 0,5 protsendist Eesti töötajate hulgast aastas.”
