"Kõik patud nuheldakse hoiustajate kaela, nagu öeldakse. See tähendab, et riigil ei tasu ka niiväga uhkust tunda, et meil on kõige väiksem laenukoormus. Praktiliselt ei too see kunagi edu. Euro juurdetrükk ja laenust hoidumine koos edu ei too ja võidavad ikka need, kes normaalse laenukoormuse on kanda võtnud," rääkis Mõis.

Ta tõi näite, et kui Eesti-sugust riiki vaataks mõni tulnukas teiselt planeedilt, siis ta leiaks, et siin on täiesti normaalne ja arenenud ühiskond. "Aga mingipärast on puudu teed, ka Tallinna tänavatevõrk. Need oleks nagu unustatud siia suurepärasesse ühiskonda ehitamata."

Mõis kordas oma ennegi öeldud mõtet, et ääremaastumine ja aktiivse elu pealinna koondumine on paratamatu reaalsus.

"Alustada õigel teel käimist pole kunagi hilja, mis iganes tehtud vead tuleb oma enda majandusliku heaolu arvelt kinni maksta. Kui ei tulnud kümme aastat tagasi Tallinnasse, siis nüüd saab ikka tulla, aga madalamale tasemele, kümne aasta pärast veel madalamale," rääkis Mõis. Ta möönis, et kõik inimesed loomulikult ei pea tulema.

"Kõik on nagu suhteline. Töökas ja ettevõtlik inimene saab maal ka korraliku ettevõtte teha, inimeste soovid on erinevad. Mina räägin peavoolust ja sellest, mis on kõige praktilisem käsitlus ehk kõige enam käidud rada, mis toob jõukuse. Muidugi leidakse teisi teid, kuidas ennast elus hästi tunda, kasvõi selle tsivilisatsiooni väärtusi ringi defineerides," lausus Mõis.