Jüri Mõis ja Hannes Tamjärv loovad tuuleenergia suurprojekti
Freenergy on sisuliselt fond ja selle idee on väga sarnane 2001. aastal Eesti ärimeeste poolt kokku pandud Raudtee Erastamise Rahva AS-ile (RER). Ainuke vahe on selles, et fond ei lähe mitte raudteed erastama, vaid selle eesmärk on investeerida tuuleenergia tootmisse Eestis ja mujalgi. Fondi on plaanis kaasata Eesti ärimeeste kapitali ning tulevikus börsilt väikeinvestorite raha.
Freenergy juhi, investeerimispankur Kalle Kiigske sõnul on fondil osalus kolmes arendatavas projektis: Kunda, Virtsu 2 ja Paldiski tuulepargis. Igal projektil on oma operaatorfirma.
Tuulepargid töös
Kundasse kerkivad sügiseks näiteks kolm tuulikut, koguvõimsusega 7MW. Investeeritakse 120 miljonit krooni. Sarnane tuulepark valmib Freenergyl Virtsu sadama lähedal ja selle ehitusega on juba algust tehtud. Paldiskisse kavandatakse aga mitmes järgus 50MW võimsusega tuuleparki, mille maksumus küündib miljarditesse kroonidesse.
Hetkel Kundasse kavandatavas tuulepargis osalust omav ning peagi Freenergy omanikeringiga liituv Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht Jaan Tepp ütles, et fond tahab börsile minna, kui on teatud kriitilise mahu investeerinud. ?See juhtub siis, kui on piisavalt likviidsust, et kvalifitseeruda IPO-ks,? ütles ta. Selles suunas liigutakse siiski tasa ja targu, samm sammu haaval.
Börsilemineku mudeli leiab Tepi sõnul Taanist ? seal on palju tuuleenergia kooperatiive. ?Tähtis on see, et fond ei ole avatud ainult suurinvestoritele, vaid ka neile, kes investeerivad tuhande krooni kaupa börsil,? ütles ta.
Tepi sõnul on Freenergy eesmärk saada ka tuuleenergia tootmise lipulaevaks Eestis, et Eesti tuuleressurss oleks maksimaalselt kohaliku kapitali käes, just nagu näiteks põlevkiviressurss.
2010. aastaks võiks fondi omanduses olla Tepi hinnangul 50-80MW tuuleenergia tootmisvõimsust.
Tepi sõnul on viimasel ajal kuulda olnud ametnike ja poliitikute süüdistusi, et Eesti arendajad loobuvad liiga lihtsalt tuuleressursist väliskapitali kasuks. Nii kuulub näiteks Eesti suuremaid tuuleparke ? Pakri ? norrakatele ja soomlastele. Freenergy loomise üks eesmärke on Tepi sõnul seda trendi muuta ? koondada Eesti kapitali, kasvatades investeeringute portfelli ja kohalike investorite ringi. Seda kõike saab siiski teha vaid juhul, kui riik tuuleenergia tootmist toetab.
Jüri Mõisa sõnul on energeetika valdkond nii magus, et kes sinna juba sattunud, see vabal tahtel sealt ei lähe. ?Tuuleenergia tootmine on tohutult kapitalimahukas ? tuulikute püstitamiseks kuluvad sajad miljonid, aga kui need valmis, siis on neid opereerida odav,? ütles Mõis. Riigi pärssivat suhtumist tuuleenergia tootmisse kommenteerides ütles Mõis, et loomulikult on tegemist suure riski ja suurte rahadega. ?Aga mina olen end lohutanud sellega, et ükski kilovatt-tund tuuleelektrit pole seni veel kusagil ostmata jäänud,? ütles ta. Freenergy võiks Mõisa hinnangul investeerida tuulikutesse ka väljaspool Eestit ? Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas.
Võimaliku Freenergy börsile mineku kohta ütles Mõis: ?Eks iga väikeettevõtte unistus on kunagi börsile jõuda. Paraku õnnestub see ühel protsendil.?
Freenergy juht Kalle Kiigske on ka veel teistmoodi seotud tuuleenergia tootmisega Eestis. Nimelt omab ta läbi United Partnersi osalust Pakri, Viru-Nigula, Virtsu ja Kunda tuuleparke opereerivas firmas.
Eesti suuremad tuulepargid
?? Valmis:
Virtsu ? 1,8 MW (Roheline Ring/Eesti Energia)
Rõuste ? 8 MW (Roheline Ring)
Pakri ? 18,4 MW (Vardar Eurus, Norra/Nefco, Soome)
?? Arendamisel:
Viru-Nigula ? 24 MW (Vardar Eurus, Nefco)
Päite-Vaivina ? 63 MW (EstWindPower)
Balti tuhamägi nr 2 ? 50 MW (Eesti Energia)
Türisalu ? 24 MW (Tuulepargid)
Aseri ? 3,6 MW (Irbeni)
Allikas: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
Üks küsimus
Rain Lõhmus, kui mõni hea tuttav ärimees teeks teile ettepaneku koos paigutada raha tuuleenergia tootmisse, siis kas teeksite seda?
?? Sõltub, kus riigis toota, millises asukohas ja kes teeb ettepaneku.
?? Pean tunnistama, et ei ole liiga kursis selle valdkonna nüanssidega, aga ei saa salata, et olen natuke tuuleenergiaga kokku puutunud.
?? Mulle tundub, et seda valdkonda on Eestis sageli alahinnatud ? võetud friikide tegevusalana. Tegelikkus on selline, et näiteks Saksamaal ja Hispaanias on tuuleenergia tootmine sama suur kui tuumaenergia tootmine või suuremgi.
?? Loomulikult on tuuleenergia tootmine kallis, aga energeetika on üldse kallis ? olgu siis tegemist tuumajaama rajamise või uue põlevkivikatlaga.
