Ülemkogu on kestnud juba alates reedest. Kuidas olukord Brüsselis on?

Keeruline ja töine.

Kas vastab tõele, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron enesevalitsuse kaotas?

Ei.

Info, et Emmanuel Macron öösel rusikaga lauale lajatas, ei vasta tõele?

Olukorrad on keerulised ja kui te küsite, et kas keegi kaotas enesevalitsuse, siis ma vastasin teile , et ei.

Kas on loota, et Charles Micheli 390 miljardi eurose kompromissettepanekuga kuskile jõutakse?

Sellele hetkel vastust ei ole. Tunnetuse pinnalt see ei ole reaalne pakkumine, seda ei ole reaalselt laual. See võiks olla mingisugune tee kompromissini. Selle pinnalt läksime täna hommikul siinse aja järgi kell kuus lahku ja alustame õhtul jälle uuesti.

Milles põhilised lahkhelid seisnevad: on see toetuste summa, kontrollimeetmed, mida kasinust pooldav nelik välja on käinud, on see vetostamine?

Need on kolm põhjust. Üks on taaskäivitamiskava suurus koos jaotusega, toetused versus laenud. Teine on tingimuslikkus, mis on seotud juhtimisega. Kas seal peaks olema ühehäälsus või ei peaks olema. Kolmas põhjus on seotud sellega, kuidas sõnastada koos taaskäivituskavaga õigusriigi põhimõtted. Tahan toonitada, et ükski riik ei ole õigusriigi põhimõtte vastu. Kõik seda toetavad ja ütlevad, et see on Euroopa alusväärtus, aluspõhimõte.

Meedias on näha fotosid, et Soome peaminister Sanna Marin on kasinust toetavate riikidega ühe nõupidamislaua taga.

Nende piltide põhjal ei saa järeldusi teha. Siin istuvad paljud erinevate riikidega laua taga. Ka minul on olnud palju kahepoolseid kohtumisi. Eks kõik püüavad leida lahendust selles keerulises olukorras. Kui võtan enda 3,5 aastase perioodi peaministrina, siis nii keerulist Ülemkogu ei ole olnud. Seda räägivad ka need, kes on ka kauem Ülemkogu laua taga olnud. Seis on väga raske ja teema on väga keeruline.

MFF ( ELi pikaajaline eelarvekava, mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027-K.K), mida me pole saanud seoses koroonaga silmast silma arutada ja see vastutus, mis riigijuhtidel on. Keegi ei lahku siit ainult rõõmsa näoga, see on selge. Siin ei saa keegi öelda, et mina võitsin ja nemad kaotavad. Kõik saavad aru, et võit on siis kui on kokkulepe. See on võit Eesti inimestele, Euroopa Liidu inimestele, see on väga tugev sõnum turgudele, majandusele , ettevõtlusele. Ja ka valmisolekule järgmiseks koroonalaineks. Kokkulepe on võit, aga see kokkulepe sisaldab endas väga palju keerulisi kompromisse. Seda näitab juba see, et tulime siia reedel ja sellest on saanud uus nädal ja esmaspäev.

Milline on Eesti riigi seisukoht selles küsimuses?

See, mis on kogu aeg olnud. Toetame seda, et kokkulepe oleks õiglane, võimalikult kiire. Et see oleks hea kokkulepe. Kokkulepe, mis parandab inimeste elujärge Euroopa Liidus ja Eestis, mis aitab majandusele kaasa. Minu jaoks on põhimõte eeskätt selles, e t Euroopa Liit suudab näidata sajandi suurimas kriisis ühtlust, otsustusvõimet, konkreetsust. See on põhiline.

Meil ei ole sellist positsiooni, et kalduksime kas kasinuse pooldajate või siis lõunapoolsete riikide poole?

Ma ei tea sellist telge, et lõunariigid ja kasinuse pooldajad. 22 riiki eile õhtul olid nõus minema edasi suurusega 400 miljardit toetuseks. Seal ei ole ainult lõunariigid, seal on rohkem riike.

Kui räägime jaotusest, kontrollist, ühtsusest ning vetostamise võimalusest, siis sealt ju siiski telg jookseb. Kuidas teie nendesse küsimustesse suhtute?

Peate siin täpsustama, mida te silmas peate, sest ka praegu ju Euroopa Komisjon teostab kontrolli. Aga kui taaskäivituskavast rääkida, siis ma usun, et siin leitakse lahendus. Seda hetkel ei ole, aga ma usun, et see leitakse.

Kas teie usute, et Ülemkogu lõpeb konkreetse kokkuleppega ja Euroopa on näidanud, et suudame olla ühtsed?

See on ääretult oluline, e t see pingutus, mis on kõikide riikide poolt tehtud, mis on erinevate riikide valitsuste ja parlamentide poolt tehtud, komisjoni poolt tehtud. Kõik tunnetavad, et kui seda kokkulepet praegu ei sünni, siis on see ääretult halb ja vilets ning nõrk signaal väljapoole. See on läbikukkumise signaal. Seetõttu kõik saavad aru, et pingutus leida ühisosa, leida kokkulepe, see on väga oluline.

Kui möödunud kolme ja enamat Ülemkogu päeva hindate, siis kui suur on võimalus, et seda kokkulepet ei suudeta saavutada?

Tõenäosus on mõlemal suuna. Niikaua kui me istume Brüsselis koos ja püüame seda leida, siis on see tõenäosus alati olemas, et see kokkulepe saavutatakse. Kui siit lennatakse ära kokkuleppeta, siis on selge, et see mäng on läbi.

Kui kaua riigijuhtide koosolemine võib kesta. Kaua te saate Brüsselis olla?

Eesti on siin nii kaua nõus olema kuni kokkulepe saavutatakse.