•• Agendilepingu puhul peaks agent (töötaja) tegutsema käsundiandja huvides iseseisvalt. See tähendab, et tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg tulenevalt võlaõigusseadusest (VÕS). Kuidas aga suhtuda sellesse, kui ettevõte kehtestab sisekorraeeskirja, mille järgi peaksid agendid viibima kontoris kella 8.30–17.00? Sisekorraeeskirja ei ole agent agendilepingu lisana allkirjastanud. Kas eeskirja täpse tööaja osa täitmata jätmist saab pidada agendi süüliseks käitumiseks VÕS-i § 688 lg 4 p 2 mõttes?
Sisekorraeeskirja ja kindla töö-aja kehtestamine agendile viitab sellele, et tegemist võib olla sisuliselt hoopis töö-, mitte aga agendilepinguga ja agendileping on vormistatud tegeliku töösuhte varjamiseks.
Kahe lepinguliigi erinevus seisneb selles, et töölepingu puhul teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Muu võlaõigusliku lepingu (sh agendilepingu) korral on kohustatud isik töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.
Küsija võiks kaaluda lepingu olemuse vaidlustamist, nõudes agendilepingu tunnustamist töölepinguna. Selle üle, mida saab pidada agendi süüliseks käitumiseks, ei oska ega saa nii väheste andmete järgi otsustada. Lahenduse saamiseks tuleb pöörduda kohtusse.
•• Kas ja kui kaua võib tööandja hoida avatuna endise töötaja nimelist e-posti aadressi? Kui töötaja on vallandatud usalduse kaotuse tõttu, kas tööandjal on kohustus teavitada teda andmete kogumisest, arvutifailide uurimisest jms, et esitada süüdistus? Mis aja jooksul peaks tööandja seda tegema? Kui inimene on firmast lahkunud, siis ta ei tea ju, mida tema vastu tagaselja ette võetakse, ning puudub võimalus ennast vajaduse korral kaitsta. Mida teha, kui on kahtlus või näitavad seda ka faktid, et tööandja nuhib endise töötaja järele?
Seda, kui kaua võib tööandja hoida avatuna endise töötaja e-posti aadressi, õigusaktid minu teada ei reguleeri.
Töötaja erakirju ei ole tööandjal õigust lugeda isegi mitte tööarvutist. Andmete kogumise kord on sätestatud isikuandmete kaitse seadusega, mille järgimist kontrollib andmekaitse inspektsioon. Soovitan küsijal esitada sinna kaebus oma endise tööandja kahtlase tegevuse kohta.
