Jurist selgitab
Nn vallasisa ega -ema seisus iseenesest töölepingu lõpetamisel eeliseid ei anna. Koondamise olukorras peab tööandja kõigepealt välja selgitama, kas koondatavate hulgas on töötajate esindajaid – usaldusisikuid, ametiühingu juhatuse liikmeid, töökeskkonna volinikke või töökeskkonnanõukogu töötajate valitud liikmeid. Nendel on töölejäämise eelisõigus.
Järgmise sammuna peab tööandja hindama oma töötajate töötulemusi. Tööle jäetakse paremate tööalaste näitajatega inimesed. Kui töö-andja peab näitajaid võrd-seks, tuleb tal eelistada neid, kes on selle tööandja süül saanud kutsehaiguse või töövigastuse; kes on kauem töötanud selle tööandja juures; kellel on ülalpeetavaid; kes töö kõrvalt õpivad.
Kollektiivsel koondamisel saab inimene täpselt samad hüvitused, mis tavalise koondamise korral, kuid poole koondamishüvitisest maksab töötajale töötukassa.
13 aastat sama tööandja juures töötanud inimene peab saama hüvitust nelja keskmise kuupalga ulatuses, millest kaks maksab kollektiivse koondamise korral töötukassa. Eelseisvast koondamisest peab tööandja sama staaĻiga inimesele kirjalikult ette teatama vähemalt neli kuud. Kui seda ei tehta, peab tööandja maksma hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati.
Kui koondatud töötaja uut töökohta kohe ei leia, tuleb tal ennast tööhõiveametis töötuna arvele võtta ja kirjutada seal vormikohane avaldus töötukassalt töötuskindlustushüvitise saamiseks. Seda arvutatakse töötaja keskmisest kalendripäeva töötasust viimasel 12 töötatud kuul, kuid mitte rohkem kui kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal. Seda makstakse töötule 50 protsenti kuni 100. kalendripäevani ja 40 protsenti 101. kuni 180. kalendripäevani tingimusel, et töötajal on kindlustusstaai vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 24 kuu jooksul.
Üksikisa saab ka lapsetoetust, samuti on tal võimalik nõuda emalt elatusraha.
Küsimusi saab jätta:
meiliaadressile agne.narusk@epl.ee
