Justiitsminister Paul Varul sai ministrina õigusloomes osalemise eest 10 000 krooni, teisi seaduste väljatöötamise eest riigieelarvest makstud tasusid keeldub justiitsministeerium avalikustamast.
Maksumaksjate liit tegi 9. juunil justiitsministeeriumile taotluse andmete saamiseks, kui palju on kellelegi õigusloomes osalemise eest makstud, kuid konkreetset vastust nad ei saanud. Ministeerium teatas liidule vaid seda, et tänavusest riigieelarvest on õigusloomeks eraldatud viis miljonit krooni.
Seadusloome rahade eest vastutav justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna ütles, et kuna ministeerium sõlmib õigusloomes osalevate inimestega töövõtulepingud, ei kuulu selle eest saadav raha riigiametniku palga hulka. "See tasu läheb tasu delikaatsete isikuandmete alla ja neid ei tohi ma avalikustada," selgitas Pärna. "Loomulikult on see vajalik ja võrdlemisi oluline lisasissetulek, mis võimaldab meil toime tulla."
Paljud seaduseelnõud lähevad maksma üle 100 000 krooni, mõned koguni üle poole miljoni. Eelnõu väljatöötamise töörühma liikmete arv oleneb töö mahukusest ning eraldatud summa ei jagune tegijate vahel võrdselt.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Daimar Liiv väitis, et kui tegemist on riigieelarvest eraldatud rahaga, ei saa olla mingi saladus, kui palju on ministeerium ühele või teisele seadus etegijale maksnud. " Konkreetse= d summad peavad konkreetsete isikute kaupa olema avalikkusele kättesaadavad," kinnitas Liiv.
Justiitsministeerium saatis maksumaksjate liidule ka nimekirja 1996. ja 1997. aastal lepingulisel alusel õigusloomes osalenud isikutest. 157 nime hulgas on justiitsminister Paul Varul, advokaadid Simon Levin ja Märt Rask, asekantsler Priidu Pärna, riigiprokurör Indrek Meelak ja tema asetäitja Alar Kirs, Riigikogu juhatuse nõunik Aaro Mõttus ja justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir.
Näiteks justiitsminister Paul Varul on ministrina kaasa aidanud maareformi seaduse ja sellega seonduvate määruste väljatöötamisel, mille eest töörühmale maksti 43 000 krooni. "Mina sain selle eest 10 000 krooni, ehk siis puhtalt kätte umbes 7500," lausus Varul. "Ma ei leia, et see oleks kolmveerand aasta töö eest mingi suur raha."
Lepingud õigusloome töörühmadega sõlmib justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir.
Varul märkis, et poliitikuna peab ta loomulikult seadusloome eest saadud raha avalikustama, kuid ametnikud võivad küsija "põrgu saata ja käskida tal tuludeklaratsioonides tuhnida".
Liiv väitis, et kuna õigusloome rahade kasutamine pole riigisaladuseks kuulutatud, siis ei tohiks ühelgi ametnikul summade avalikustamise suhtes vastuväiteid olla. "Avalikustamisest keeldumine on täielik ametnike omavoli," lausus ta.
Liiv pidas kummaliseks ka seda, et kõik justiitsministeeriumist tulevad seaduseelnõud on rahastatud õigusloome rahadest. "Tekib küsimus, kas eelnõude kirjutamine ei kuulugi enam justiitsministeeriumi ametnike tööülesannete hulka," sõnas ta. "õigusloome rahad olid alguses mõeldud eriti suurte ja oluliste seaduste väljatöötamise rahastamiseks."
Varuli sõnul on õigusloome rahade kasutamisest selge ülevaade ja kindlasti ei saa väita, et raha kasutatakse ebaotstarbekalt või makstaks seaduste väljatöötajatele liiga palju. "Pealegi on Eestis tegelikult vähe võimekaid seaduseloojaid ning loomulikult tuleb nende tegevust kuidagi stimuleerida," nentis ta. "Viimastel aastatel on õnnestunud seadusloomet korralikult tasustada."
Seaduseelnõu töögrupile tasu määramisel on Pärna kinnitusel aluseks ka see, kui palju materjali peab eelnõu valmimiseks läbi töötama ja tõlkima, kui kaua töö kestab ning kui oluline on see eelnõu riigi jaoks.
Asekantsler nentis, et seaduseelnõu väljatöötamine on pikk loominguline protsess, mis nõuab kuid ja isegi aastaid. "Algselt üsna suurena tunduva summa jagamine kuude peale näitab, et mingeid meeletuid tasusid seadusloome eest ikkagi ei maksta," tõdes Pärna. "Samas nõuab eelnõu väljatöötamine iga päev pingsat tööd, mida tehakse reeglina õhtutundidel pärast ametliku tööpäeva lõppu."
Pärna lisas, et kui justiitsminister telliks vajaliku seaduseelnõu mõnelt advokaadibüroolt, läheks see tunduvalt rohkem maksma.
Justiitsministeeriumile eraldatavast rahast õigusloomeks makstakse Pärna sõnul ka ühekordseid preemiaid, rahastatakse õigusloome töörühmade väljasõite, tõlkimist ja ekspertiise. "Kohe ei saa öelda ühegi seaduse konkreetset hinda, see sõltub läbirääkimiste käigust ja ka sellest, kellega läbirääkimisi peetakse," lausus asekantsler.
Justiitsministeerium kasutab ministri kinnitusel seadusloomes üsna palju ka tudengeid, sest neil on võimalik eelnõude väljatöötamisega intensiivsemalt tegelda kui töötavatel juristidel. Pärna sõnul on tudengite töö ka veidi odavam.
Nõutud vastusest ilma jäänud maksumaksjate liidu esimees Enn Roose ütles, et täiendavaid järelepärimisi nad teha ei kavatse. "Pole mõtet ühte ja sama mädapaiset näpuga torkida, vaid see likvideerida," lausus ta. "Esitasime justiitsministeeriumilt saadud materjalid seisukoha võtmiseks Riigikogu fraktsioonidele."
KRISTI MALMBERG
