Eestis osteti juunis rekordilised 51 protsenti siseriikliku elektritarbimise katteks vajalikust elektrist börsilt, teatas Elering.

Juunikuus oli Eesti siseriiklik brutotarbimine Eleringi andmetel 535 GWh (mais 592 GWh). Kogu NPS-i keskmiseks hinnaks kujunes eelmisel kuul 25,04 EUR/MWh ja NPS Eesti hinnapiirkonnas 30,80 EUR/MWh.

Vihmane suve algus tõi Põhjamaades kaasa hüdroreservuaaride viimase kolme aasta kõrgeima täituvuse. Lisaks kõrgele hüdroreservuaaride tasemele oli juunikuus ka Põhjamaades tarbimine suviselt madal. Võrreldes maikuuga langes juunikuus hind Eestis 15% ja aastataguse hinna suhtes 35%.

Alates 18. juunist 2012 on Eesti hinnapiirkond jaotatud kaheks eraldi hinnaga piirkonnaks: NPS Eesti ja NPS ELE. NPS Eesti on jätkuvalt elektri turuhinda Eestis kajastavaks piirkonnaks, NPS ELE näitab hinda Eesti-Läti piiril.

Kahe eraldi hinnapiirkonna loomise põhjuseks oli Balti riikides ainsana elektrikaubandust mõjutava läbilaskevõimsuse puudujäägi olemasolu Eesti-Läti piiril.

NPS-i ja Eleringi koostöös loodud uued reeglid peavad tagama piiriüleste võimsuste maksimaalse ärakasutamise läbipaistvate reeglite alusel. NPS ELE hinnapiirkonnas oli hind juunis 32,56 EUR/MWh.

Kuigi NPS ELE hinnapiirkonna avamine on omanud selgelt positiivset mõju NPS Eesti hinnapiirkonna hindade stabiilsusele, on mõistetav turuosaliste rahuolematus hindade arusaamatu liikumisega antud hinnapiirkonnas.

Elering soovib koostöös elektribörsi korraldaja, konkurentsiameti ja Läti süsteemihalduriga leida kiiresti vastused tekkinud küsimustele.

Samuti avas Nord Pool Spot 18. juunil hinnapiirkonna Leedus ning seega lõpetas Baltpool oma tegevuse elektribörsi korraldajana.

Leedu hinnapiirkonnas kujunes elektri hind NPS Eesti hinnast 16,44 EUR/MWh võrra kõrgemaks ja NPS ELE hinnast 12,37 EUR/MWh võrra kõrgemaks.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul näitab Leedu hinnapiirkonna avamise järel tekkinud hinnaerinevus Eesti ja Leedu vahel selgelt ülekandevõimsuste puudujääki lisaks juba teadaolevale Eesti – Soome vahelisele ühendusele ka Eesti ja Läti vahel.

„Juuni elektrihinnad regioonis näitavad üheselt vajadust EstLink 2 järele, mis võimaldaks Eestis toodetuga võrreldes odavamal elektril jõuda meie tarbijateni. Samuti vajadust kolmanda Eesti-Läti ühenduse järele, et Põhjamaade ja ka meie tootjate elekter jõuaks Lätti-Leetu.“ Veskimägi hinnangul leiab elektriturul kuust-kuusse kinnitust fakt, et avatud turul hinnad ainult ei tõuse, vaid ka langevad ja võivad olla soodsamad isegi võrreldes tänase reguleeritud hinnaga.

„Nende faktide valguses inimeste hirmutamine turu avamisega kaasuva hiiglasliku elektrihinnatõusuga on vastutustundetu,“ ütles Veskimägi.

NPS Eesti ja NPS ELE hinnapiirkonnas müüdi juunikuus kokku 385 GWh elektrienergiat (maikuus 428 GWh). NPS Eesti ja NPS ELE osakaalud on vastavalt 382,6 ja 2,6 GWh.

Import Lätist vähenes eelmise kuuga võrreldes marginaalseks. Samuti vähendasid Leedu turuosalised importi ligi 60% võrra.

Juunikuu madalad hinnad Põhjamaades, sealhulgas Soomes tingisid ka suurenenud impordi läbi EstLink 1 merekaabli, mille kaudu oli netoimport juunikuus kokku 167 GWh (maikuus 121 GWh).

Juunikuu soodne hind NPS Eesti hinnapiirkonnas tekitas suurema nõudluse Läti ja Leedu turuosaliste poolt. Ka siseriiklik nõudlus elektribörsil suurenes.

Kokku osteti Eesti hinnapiirkondadest uus rekordiline kogus elektrienergiat 552 GWh (maikuus 549 GWh). Ostetud kogused jagunesid NPS Eesti ja NPS ELE piirkondade vahel vastavalt 424 GWh ja 129 GWh.

Eesti turuosalised ostsid juunikuus kokku 271 GWh, Läti turuosalised 201 GWh ja Leedu turuosalised 79 GWh (maikuus vastavalt 239 GWh, 171 GWh, 138 GWh).

Kuna implicit oksjoni kauplemis- ja ülekandevõimsute jaotamismehhanismi kasutades liigub elektrienergia odavama hinnaga piirkonnast kallima hinnaga piirkonda, siis olid juunikuus võimsusvood peamiselt suunaga Soomest Eestisse.

Kokku kasutati juunikuu jooksul turule antud EstLink 1 ülekandevõimsusest ära suunal Soomest Eestisse 76% ning vastassuunal 5%.

Elektrienergia hinna kujunemist Baltimaades mõjutab oluliselt ka imporditava maagaasi hind, kuna 50% Balti riikides installeeritud elektri tootmise võimsust põhineb gaasil.

Eleringi hinnangul langes juunis Eestisse imporditava gaasi hind 39,93 EUR/MWh-le, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10 EUR/MWh võrra kõrgem.

Maikuuga võrreldes langes imporditava maagaasi hind 3,27 EUR/MWh võrra tulenevalt naftatoodete viimase üheksa kuu keskmise hinna langusest.

Eleringi metoodika gaasi hinna arvutamisel põhineb avalikel andmetel, turuosaliste infol ning võrdleval analüüsil, mis kokku annab piisava kindlustunde andmaks hinnangut maagaasi hinnatasemele Eesti piiril.

Süsinikdioksiidi (CO2) hind jäi juunikuus stabiilselt madalale tasemele. Vähene tõus toimus kuu lõpus - juuni alguse tasemelt 6,34 EUR/t kerkis hind kuu lõpuks tasemele 8,20 EUR/t.