Ka lõunanaabritel on oma tippfirmad ? Läti ja Leedu sitked ilvesed
Ilves sobib ilmselt iseloomustama ka tublisid siitkandi ettevõtteid, mis enam sugugi oma koduriigi või Baltimaadegi piiresse ära mahtuda taha.
Miljardi dollari tegija
Läti suurima käibega firma on Elko Group. Nagu arvata võib, on tegemist jaemüüjaga, kuigi mitte sellisega, kes inimestele toitu või rõivaid pakub. Ettevõte on hoopis Ida-Euroopa suurimate sekka kuuluv, üheksas riigis tegutsev IT-seadmete müüja. Sünniaastaks 1992, mil neli Läti tudengit hakkasid Saksamaalt kasutatud arvuteid importima. Ületuleval aastal plaanib aga ettevõte, millel praegu 24 esindust Ljubljanast Habarovskini, ületada käibes miljardi dollari piiri.
Möödunud aastal tuli Baltikumist 18%, Ida-Kesk-Euroopast 12%, Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvatest maadest aga 70% kontserni müügitulust.
?Päev, millal hiinlased ja venelased teineteisest aru hakkavad saama, kujuneb transpordifirmadele kurvaks,? muigas Elko Groupi sakslasest tegevjuht Jens Hartmann möödunud nädalal Riias investoritele esinedes, viidates, et 95% ettevõtte müüdavatest seadmetest jõuab kohale Amsterdami kaudu Hiinast. Seejärel aga sõidab edasi. KamtsŠatkalegi suunduv kaup teeb läbi samasuguse teekonna.
?Venemaa, Venemaa, Venemaa,? vastab küsimusele tulevikuväljavaadete kohta Leedu külmikutootja AB Snaige juht Mindaugas Šeštokas. Üle 90% toodangust läheb kodumaa piiridest välja. Suure idanaabri turule sisenemise lihtsustamiseks kolme aasta eest Kaliningradi rajatud tehase tööga on Šeštokas rahul, kuid müügipoolega veel mitte.
Snaige on töötajate arvult selles artiklis vaadeldavatest firmadest konkurentsitult suurim, andes tööd pea 2300 inimesele. Peamiseks tulevikuriskiks loeb Šeštokas oma ettevõttele seda, et konkurendid on märksa kogukamad, mistõttu on ka nende hankehinnad soodsamad. Tööjõukulude kasv teda ei peluta, ka allhankesegmendi puhul mitte, mis praegu firma toodangust pea poole moodustab. Venemaale sisenevatele Lääne-Euroopa firmadele on Šeštokase hinnangul Snaige poolt pakutav hinna-kvaliteedisuhe ehk veidi kõrgematest kuludest hoolimata parem.
Taevas on lagi
Peamiselt külmutatud toodete veoga tegelev laevandusfirma AB Limarko laivininkystes kompanija erastati alles kolme aasta eest. Tollal sügavas kahjumis sipelnud firma on praeguseks teinud läbi tõelise uuestisünni. Ettevõtte kodulehel on kaart, mis näitab kõigi firmale kuuluva 16 laeva asukohta. Läänemeres leidus neist eile vaid üks, konteinerlaev Serenada. Enamik punaseid täpikesi paiknes Lõuna-Ameerika vetes või Aafrika läänerannikul. Limarko 14 külmutuslaeva moodustavad 2% kõigist maailmamerel seilavatest seda liiki alustest. Tasapisi plaanib ettevõte oma laevastikku kasvatada. Seda kasutatud aluste soetamise teel, uue laeva ostuhind praegu veel taskukohane ei ole, tunnistab Limarko tegevjuht Vytautas Lygnugaris. Viimati lisandus kaks laeva jaanuaris.
Kõigi mainitud firmade juhid jätavad tagasihoidliku tehnokraadi mulje, kelle avalik esinemine seisneb peamiselt slaididelt mahalugemises. Ameerikalikke edevaid staarliidreid nende seas silma ei hakka. Eht-ameerikalik on aga neist õhkuv veendumus, et vaid taevas on piiriks. ?Ega meil ole eesmärki, me ei tea, kus lagi on,? kostab meie kodumaise ilvese, Baltika juhatuse esimees Meelis Milder esimese hooga pärimisele, millised sihid firmale seatud.
Parex endiselt kahe vahel
?? Läti Parex Banka võimalikust börsidebüüdist on räägitud juba pikka aega. Kiiresti kasvava finantsasutuse põhiaktsionäride Valeri Kargini ja Viktor Krasovitski osalus ulatub kahe peale kokku üle 85%. Et kummalgi mehel panga kõrval teisi suuremaid ärisid ei ole, siis on loomulik, et nad tahaks ühel hetkel mingi tüki oma varast rahaks teha.
?? Panga vanemasepresidendi Gene Zolotarevi sõnul praeguseks siiski otsust langetatud ei ole. Sõelale on jäänud neli panka ja üks konsultatsioonifirma, kelle seast valitakse välja, kes panka ja selle põhiaktsionäre otsuse vastuvõtmisel nõustab.
Põhimõttelisi valikuvõimalusi on kaks: aktsiaemissioon ja strateegilise investori kaasamine. Praegu näib, et vaekauss kipub kalduma pigem viimase poole. ?Tallinki ebaõnnestunud emissioon kiskus alla aktsionäride usu turgu,? nendib Zolotarev, tunnistades, et strateegilise investori rolli pürgijaid pangal leidub.
?? Parexi varade maht on viimase viie aastaga pea kolmekordistunud, Zolotarev ennustab ka tulevikuks nobedat laienemist: ?Eesmärk on olla igal turul esikolmikus.? Panga peamise eelisena nimetab ta paindlikkust võrreldes põhikonkurentide, Rootsi ja Saksa finantskontsernide siinsete tütarpankadega. Zolotarevi kinnitusel keskendub pank kahele asjale: klientide teenindamisele ja kasumi teenimisele. ?Kui kuulen lauset pikaajaline kasvustrateegia, siis mõtlen: tegemist on vabandusega kahjumis olemiseks,? ironiseerib ta. ?Kes ei oska lühiajaliselt raha teenida, ei teeni ka pikaajaliselt.?
Parexi selle aasta põhitrumpideks peab Zolotarev krediitkaarte (pank on American Expressi ainuesindaja Lätis) ja varahaldust, mille vallas olevat pank konkurentidest paari aasta jagu ees.
?? Oluliselt kogukamate konkurentidega maadeldes tuleb aga ka leidlikkust üles näidata. Kuidas võistelda laenuturul, kui rivaalidele tuleb raha märksa odavamalt kätte? ?Avastasime, et klient ei taha madalaimat intressimäära, vaid madalaimat kuumakset,? on Zolotarevil lahendus varrukast võtta. Parex pakubki konkurentidest viiendiku võrra väiksemat tagasimakset. Kaks korda kõrgema intressimääraga.
Leedu Snoras pürib hoopis läände
?? Kui enamik Baltimaade firmasid suunab kodukandi kitsaks jäädes pilgu idakaarde, siis Leedu pank Snoras on praeguseks sihikule võtnud Lääne-Euroopa. Aprillis teatas pank otsusest avada esindused Brüsselis ja Prahas ning soetas samas kuus pisikest panka Suurbritannias, olles nii esimene Briti turule laienenud Ida-Euroopa pank. Snorase president Raimondas Baranauskas viitas tollal, et Suurbritannias elab 300 000 Leedu emigranti, kes sooritavad aastas sadade miljonite naelade eest tehinguid.
?? Venemaal ja Ukrainas avas Snoras esindused juba aastate eest, alles möödunud aastal avati need ka Balti naabrite juures. Läinud septembris omandati 83% Läti Krajbanka aktsiatest. Snoras ei välista ka võimalust, et Tšehhi luuakse panga filiaal.
?? Pea poolt panga aktsiatest omab Luksemburgi firma Conversgroup, mille juhtkonda kuuluvad eeskätt slaavipäraseid nimesid kandvad inimesed.
