Euroopa nafta rafineerimistehastesse jõuab vähem vene naftat, sest see eksporditakse Hiina, kirjutab Bloomberg.

Tänavu esimese viie kuuga saadetakse Venemaa Läänemere ja Musta mere sadamate kaudu keskmiselt 19 protsenti vähem naftat kui mullu samal ajal, selgub Bloombergi poolt nähtud laadimisplaanidele. Tänavu kolme esimese kuuga on Venemaa naftatorujuhtme kaudu Hiina saadetud naftavoog kasvanud 43 protsenti, selgub torujuhtmeoperaatori Transnefti numbritest.

Vene naftavoogude vähenemine pole avaldanud mõju nafta hinnale, pigem on hinda mõjunud Euroopa rafineerimistehaste hooldustöödest tingitud tootmiskatkestused. Venemaa Uraali naftasort on ligi nelja aasta odavaim Euroopa hooldustööde ja USA naftavoogude kasvu tõttu Euroopasse.

Küll aga on Euroopasse väikema naftavoogu tunda tankeriturul, mis vaevleb laevade ülepakkumise ja OPECi pakkumispiirangute tõttu.

„Tankerid saavad pihta igas piirkonnas,“ ütles Evercore ISI laevandusanalüütik Jon Chappell. „Kui Venemaal läheb aina rohkem naftat meritsi vedamise asemel torujuhtmetesse, siis äsja paranema hakkanud transpordisektor võib saada löögi.“

Hiina impordis suurema osa Venemaa naftast torujuhtmete kaudu ja meritsi Kozimino, De-Kastri ja Prigorodnõje sadamate kaudu Kaug-Idas. Teine kahte maad ühendav naftatorujuhe hakkas tööle uuel aasta esimesel päeval ja selle tarnevõimsus on 30 miljonit tonni musta kulda aastas ehk 600 000 barrelit naftat ööpäevas.

Kokku kasvas esimeses kvartalis Hiina torujuhtmeid pidi eksporditud naftakogus 42 protsenti, umbes 750 000 barrelini ööpäevas. Venemaa Euroopa sadamate eksport kukub sel aastal aasta algusest kuni maini 19 protsenti, 1,86 miljoni barrelini ööpäevas.