Tallinna linnavalitsus hoidub võitlemast piraatkaabeltelevisiooni vastu, sest praegu puuduvad selleks vajalikud seadused.
Tallinna linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Tõnu Karu sõnul raskendaks ebaseaduslikult kaabeltelevisiooni programme edastavate firmade sulgemine linnavalitsusel oma kaabeltelevisiooni kavade elluviimist.
"Kaabeltelevisiooni reguleerivat seadust alles töötatakse välja ja seetõttu oleks näiteks kohtus raske õigust nõuda," selgitas ta. "Praegu on seetõttu õigem teha tarku kompromisse."
Tallinna linnavalitsus sõlmis 1993. aastal rahvusvahelise konkursi tulemusel kaabel-TV süsteemi väljaehitamise lepingu Levicom Gruppi kuuluva firmaga Eesti Telag. Telagi kohustuseks jäi kogu Tallinna katva telekommunikatsiooni võrgu väljaehitamine. Linn kohustus omakorda kaitsma Telagile antud monopoliõigust.
Kava teostamiseks loodi operaatorfirma Tallinna Kaabeltelevisiooni AS, mille omanikud on AS Levicom ja viie protsendiga Tallinna linnavalitsus.
Paljud kaabel-TV firmad tekkisid pärast seda, kui valitsus otsustas 1993. aastal lõpetada Venemaa teleprogrammide edastamise. Turule tulid kaabel-TV firmad, kes pakkusid inimestele võimalust vaadata Ostankino ja Venemaa televisiooni saateid.
Linnavalitsuse nõuniku väitel rikuvad aga mitmed piraatfirmad oma tegevusega elektriohutuse nõudeid, paigutades kaablit majade elektrikilpidesse. Elekterside inspektsiooni direktori Jüri Jõemaa sõnutsi on olnud juhuseid, kus kaabel-TV firmade televisioonisignaali vastuvõtuantennid on hakanud tööle hoopis saatjatena ja häirinud mobiiltelefoni sideliine.
Elekterside inspektsiooni ülesanne on kooskõlastada kaabel-TV võrkude rajamise projektid ja kontrollida, et firma ei tekitaks oma tegevusega häireid raadioside võrkudele.
Jõema sõnul on rajatavatele võrkudele tehnilised nõuded. "Kaabeltelevisiooni seadus puudub, seetõttu ei saa neid nõudeid veel teha kohustuslikuks," lisas ta. Seaduse jõustudes peavad kaabeltelevisiooniga tegelevad firmad järgima ka pildi kvaliteedile kehtestatud nõudeid. Praegu ei kontrolli pildi kvaliteeti keegi.
Elekterside inspektsiooni andmetel on Eestis umbes 70 tegutsevat kaabel-TV võrku, kuid vaid üksikute kaabel-TV turul tegutsevate firmade edastatav signaal võimaldab näha hea kvaliteediga telepilti. "Kuigi pildi kvaliteet peaks olema kliendiga sõlmitud lepingus määratud, sisaldavad enamiku firmade lepingud vaid üht kohustust - klient peab firmale teenuse eest maksma," selgitas elektersideinspektsiooni insener Urmas Krusell. Tema sõnul tuleb pildi taseme hindamiseks mõõta vähemalt 23 TV-signaali parameetrit. "Korraliku projekti esitanud firmadel on ka hea kvaliteediga pilt. Tallinnas pakuvad maailmatasemel telepilti näiteks firmad Starman Elektroonika ja Tallinna Kaabeltelevisioon."
Tallinna Kaabeltelevisioon on võrgu rajamist alustanud Tallinnas õismäel ning firma kasutab valgusoptilist kaablit. Linnavalitsuse nõuniku Tõnu Karu sõnul võimaldab tavaline kaabel edastada 24-30 programmi. "Valgusoptiliste kaablite kasutamine annab aga praktiliselt piiramatud võimalused kaablit läbivate programmide arvu suurendamiseks," selgitas Karu.
Valgusoptilisel kaablil rajaneva televisiooni omanikel on tulevikus võimalik kasutada kõiki arvutiside teenuseid, sealhulgas paraneb oluliselt Interneti kättesaadavus. Lisaks teleprogrammide edastamisele võimaldab valgusoptiline kaabel pakkuda ka kaabeltelevisiooni uusimaid teenuseid, nagu video on demand (kliendi tellitav videoprogramm), telefoniteenuseid ning ka näiteks korterivalvet.
Linnavalitsus peab ühtse kaabel-TV rajamise projekti eelisteks madalat teenuse hinda kliendile, parimat kvaliteeti ja linnavalitsuse kontrolli pakutava teenuse üle, suurimat programmide arvu, linna telekanali loomise võimalikkust ning individuaalelamurajoonide hõlmamist.
Linnavalitsuse hinnangul on oluline, et AS Kaabeltelevisioon järgib täpselt intellektuaalse omandi kaitse seadusi. Praegu levib aga paljudes väikestes võrkudes videopiraatlus, mis spetsialistide sõnutsi kahjustab Eesti mainet.
Projekti puudus on suur investeeringumaht ja suhteliselt pikk ettevalmistusaeg. Esialgselt kavandatud ajagraafikust pole Tallinna Kaabeltelevisioon suutnud kinni pidada, sest sasjatundjate hinnangul on välisinvesteerijate leidmine olnud keeruline.
Siiani on omanikud rahastanud võrgu rajamist 15 miljoni krooniga. Kokku vajab aga projekti teostamine 200-400 miljonit krooni.
Karu väitel näitab teiste riikide kogemus ja arvutused, et vähem kui poolt miljonit klienti omavad kaabel-TV firmad ellu ei jää, sest võrgu hooldamiseks, edastamisõiguseks ja eetriaja tarvis tehtavad kulutused on suured. Linnavalitsuse hinnangul tasub projekt majanduslikult siis, kui suudetakse hõlmata kõik linna omanduses olevad elamud. Samuti on välisinvesteerijad huvitatud ainult suurtest projektidest.
VICTORIA PARMAS
