KAART | Kuhu täpselt tulevad lauluväljaku naabrusse plaanitud 26 kortermaja ja kui palju nad seda piirkonda mõjutama hakkavad?

 (161)
Näituste messikeskuse asemele plaanitav elamuarendus jääb lauluväljakust Pirita poole.
Näituste messikeskuse asemele plaanitav elamuarendus jääb lauluväljakust Pirita poole.Foto: Andres Putting

Kuigi tänasele Näituste messikeskuse alale plaanitud 26 kortermajast koosnev elamuarendus kattub osaliselt laulupeol osalejate toitlustus- ja parkimisalaga, on selle piirkonna näol tegemist Eesti Näituste omanikule kuuluva eramaaga, mida ta iga viie aasta järel laulu- ja tantsupeo korraldajatele üksnes välja rendib.

Rahandusministeerium saatis eelmise nädala lõpus Tallinna linnavalitsusele oma hinnangu Pirita tee 28 ja Maarjaheina tänavatele plaanitava 26 kortermaja elamuarenduse detailplaneeringule, kontrollides selle vastavust seadustele. Ministeerium leidis, et sellega pole kellegi õigusi rikutud, mistõttu andis ta detailplaneeringule heakskiidu.

Ühtlasi märkis ministeerium oma analüüsis, et Tallinna linnavalitsus on teinud kõik endast oleva, et leitaks kõnealusele maa-alale lõpuks linnaehituslikult kõige sobivam ning erinevate planeeringutega kooskõlas olev lahendus. Ka vastab planeeringuala hoonestustihedus ministeeriumi hinnangul maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele.

Samas lauluväljaku ümber asuvate arenduste piiramisvajadusele viitas poolteist nädalat tagasi laulupeol peetud kõnes kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa), keda tabas „Peatage Lasnamäe” väljendi kasutamise pärast ka suur kriitika. Rahandusministeeriumi heakskiiduga pole rahul ka kohalikke elanikke ühendav MTÜ Maarjamaa Ühendus, kes on lubanud selle vastu pärast planeeringu kehtestamist kohtusse minna.

Seotud lood:

Nimelt pole ühing rahul ei täiendava liiklusega, mida nende väitel elamuarendus piirkonna toob, ega ka sellega, et detailplaneeringu kehtestamine muudaks Tallinna üldplaneeringut, sest ühiskondlike ehitiste ja puhkeala otstarbega maa muudetakse äri- ja elamuotstarbega maaks.

Laulupeo toitlustusala kuulub Pihelale endale

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov märkis, et talle isiklikult on üldse ebaselgeks jäänud, mida täpselt selle ühiskondlike ehitiste ja puhkeala otstarbega maana käsitletakse. Ta pakub, et tõenäoliselt viidatakse sellega Eesti Näitustele kuuluvale alale, mis on kuulub aga eraomanikule. „See ala, mis täna on lauluväljak, see ei puuduta seda Näituste planeeringut mitte kuidagi,” rääkis Tallinna abilinnapea.

Ala, mida kasutatakse iga viie aasta järel laulupeo korraldamisel osalejate toitlustus- ja parkimisalana (alloleval kaardil sinine ala, mis jääb ka punasega märgitud arendusala sisse), omanikuks on aga Eesti Näituste omaniku Igor Pihela ettevõte Pirita Kinnisvara OÜ. Selle elamuarendus messikeskuse asemele ongi plaanitud. „Kogu see planeering on eramaa – kui eraomanik ütleks täna, et toitlustamist seal ei toimu, siis ei toimugi,” lausus Novikov.

Tema sõnul on kogu see ala, mida detailplaneering katab, võrdlemisi suletud ala. Kui aga vaadata elamuarendusega kaasnevaid muutusi, muutub ala linna elanikule oluliselt avatumaks – sinna tekib nii üks suur promenaad kui ka lasteaed. Mis puudutab aga muret Pirita teel tiheneva liikluse pärast, siis selles osas on arendaja niigi korterite arvu vähendanud algse 370 korteri pealt 300 korteri peale ja ning selle koos ka parkimiskohtade arvu 512 pealt 441 peale.

Autode hulk tõenäoliselt isegi väheneks, sest iga-nädalaselt messikeskuses toimuvad üritused toovad oma tuhatkond autot piirkonda. „Selle koha pealt läheb Pirita tee olukord paremaks. Seda enam veel, et nendele arendajatele on pandud lisaks kohustuseks infrastruktuuri väljaehitamine,” kirjeldas Novikov. Nii on need foorid, mis on kas hiljuti Pirita teele ilmunud või lähiajal tulemas, just arendaja poolt kinni makstud.

Ühtlasi märkis Tallinna abilinnapea, et Pirita teele ei tekita täiendavat liikluskoormust mitte plaanitav elamurajoon, vaid pigem Pirita või Viimsi arendused. Just pendelränne väljaspool Tallinna põhjustab linna liiklusvõrgule enim probleeme.

Arendaja sõnul on kõik ammu läbi vaieldud

Eesti Näituste omanik ja lauluväljaku külje alla kerkivat 26 kortermajast koosnevat elamuarendust plaaniv Igor Pihela ütles, et nad on selle ala detailplaneeringu kehtestamise kallal tööd teinud juba viimased seitse aastat.

Loe veel

„Planeeringut juhib ju kõikidest normidest tulenevalt ikkagi Tallinna linnavalitsus ja kuna see on ka üldplaneeringut muutev, siis pädevus ongi linnavalitsusele. Meie oleme siin tagasihoidlikult tellija rollis,” lausus arendaja. Ühtlasi rõhutas Pihela, et nad on kogu protsessi käigus oma algseid plaane ka väga palju muutnud.

„Oleme teinud hulk järelandmisi nende aastate jooksul nii korruselisuse kui ka täisehitus koefitsendi seisukohalt. Meie koefitsent ei ole mitte Kadriorule kohane 1.0, vaid 0.65 minu teada,” kirjeldas ta. See on kolmandiku võrra vähem, kui normid ette näevad. Ka on hoonete kõrgusi vähendatud – nii tulevadki enamus hooneid 3-4-korruselised, üksnes kaks kortermaja tulevad 6-korruselised. „Me oleme poole kinnistust jätnud avaliku kasutusruumi tarvis,” lisas Pihela.

Ka tema selgitas, et seni nö avaliku ruumina tõlgendatud ala on juba viimased 25 aastat, alates 1994. aastast olnud eravalduses. „Messe saab käsitleda äriprojektidena, ainult sellel määral ja nendel aegadel, kui seal üritus toimub. Kõik muud ajad sellele territooriumile sisenemiseks avalikus kontekstis ei ole asjakohane,” selgitas Pihela.

Mis puudutab laulupeo ajal kasutusel olevaid alasid, on arendaja seda meelt, et tänane lauluväljaku ala omab oma kasutamata alade näol oluliselt rohkem potentsiaali, kui laulupeo ajal kasutusel olevad Eesti Näituste paviljonid. Ta meenutab, kuidas mingil ajal tehti Motorexi messi koos lauluväljakuga, kuna osalt ulatus mess nende alale. Neid alasid saaks ka laulupeo ajal kasutada tugifunktsioonide täitmiseks.

Ka on Pihela seda meelt, et kogu selle arendustegevus on juba ammu ära leierdatud, mistõttu asjaolu, et täna veel keegi torgib seda, väljendab see kellegi isiklikku või tellitud huvi. „Mis teha – osad inimesed ongi sellised, kes arvavad, et nende kõrvale ei mahu keegi ära,” nentis arendaja.

Asi jõuab linnavolikokku millalgi sügisel

Tallinna linnavalitsus asub pärast rahandusministeeriumi heakskiidu saamist detailplaneeringu eelnõu koostama, mis siis millalgi sügisel Tallinna linnavolikokku jõuab viimasele kooskõlastusringile. Millal täpselt see juhtuda võiks, Tallinna abiinnapea Andrei Novikov öelda ei osanud, kuigi usub, et see toimub selle aasta numbri sees.

Ka ütles Novikov, et kui rääkida lauluväljaku ala suurendamisest, siis seal tuleks vaadata, mis eesmärgil seda teha tahetakse. „See, mille järele on viimast laulupidu arvestades kõige suurem vajadus, on pealtvaatajate kohad,” lausus Tallinna abilinnapea. Seal aga tulevad juba teised piirangud ette, alustades kas või sellest, et laulukaare all toimuvat Näituste messikeskuse poolelt kuidagi ei näe.

Kuivõrd tänase näituseala asemele tuleb elamuarendus, kavatseb messikeskuse omanik Igor Pihela näitusepaviljonid kolida praegusest asukohast Tallinna piirile Laagrisse Peoleo ja Salzburgi hotelli taha, kus ka vastav detailplaneering on juba kehtestatud.