Eile kinnitas Elron, et valitsuse otsuste tõttu suletakse 8. detsembril rongiliin Tallinnast Pärnu. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitab, et näeb lahendust Rail Balticus, mis valmivat kaheksa aasta pärast.
Valitsus otsustas liini sulgeda 2017. aasta suvel. Edaspidi sõidab rong pealinnast Lellesse, sealt on võimalik Pärnu sõita bussiga.
Kadri Simson, märkisite toona, et Lelle-Pärnu liini sulgemine toob kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordi korralduses. Olite veendunud, et allesjäänud ajaga on seda võimalik ellu viia. Mis on seis praegu, kas ja mis ümber korraldati?
Bussiliiklust korraldades ootas Pärnu ühistranspordikeskus esmalt ära Elroni uue graafiku Lelle ja Rapla raudteepeatuste osas, mis kinnitati alles möödunud nädalal, 26. oktoobril. Uus graafik käivitub 9. detsembril. Rongiliikluse graafik muutus märkimisväärselt ja Pärnu suunalt vabanenud rongi arvelt sai tihendada Viljandi suunda.
Mis puudutab nüüd Pärnu-Lelle vahelise raudteeliikluse asendamist bussidega, siis Pärnu ühistranspordikeskusel on uus sõiduplaan olemas ning hetkel käivad veel viimased läbirääkimised kohalike valdadega. 9. detsembrist hakkab raudteeliini asendav buss 3 korda päevas edasi-tagasi käima, kuid mitte ainult Pärnu ja Lelle vahel, vaid inimestel on võimalus rongist väljuda ka Raplas, sest buss peatub edaspidi ka Rapla bussi- ja raudteejaamas. Seega on liin Pärnu-Lelle-Rapla.
Rong Pärnu-Lelle vahel käis teadupärast vaid kaks korda päevas.
Raudtee äärde jäävatele inimestele muutub ka asjaolu, et kui varem pidid näiteks reisijad rongile pääsemiseks sõitma Vändrast Eidaperre ja Tootsis raudteejaama, siis nüüd tuleb buss asulasse sisse.
Ütlesite ka, et Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna Kui Riiaga. Praegugi on kõik seoses Rail Balticuga nii lahtine. Mis ise arvate, on Rail Baltic see lahendus, mida kohalikud peaks ootama? On ju ebaselge, millal see valmib.
Meil pole mingit põhjust arvata, et Rail Balticu ehitus edasi lükkuks või uus raudtee ehitamata jääks. Rail Balticuga jätkamist toetavad nii Eesti kui teiste Balti riikide valitsuste ja parlamentide otsused ning ka Euroopa Komisjoni seisukohad Rail Balticu rajamise osas.
Tegemist saab olema senisest selgelt kiirema lahendusega, mis pakub võimalusi nii Eesti kui ka Euroopa suunal liikumiseks. Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna kui Riiaga, seepärast soovisid ka kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis lennujaama taastamisse. Sellise otsuse valitsus ka 2017. aastal tegi.
Tean, et pärnakad ootavad Rail Balticut. Vahepealsel ajal saavad lõigu vajadused kaetud bussitranspordiga.
Kas praegustes oludes (Rail Balticu valmimise aeg küsimärk) valitsus ikkagi kaaluks, et investeerida sellesse, et Lelle-Pärnu raudteelõik renoveerida?
Täna toimib meil rongiliiklus kõikidel liinidel, kus raudteeinfrastruktuuri seisukord seda ohutult ja mõistlike kiirustega võimaldab. Kohalik reisirongiliiklus Tallinn-Pärnu suunal luuakse Rail Balticu trassile, olemasoleval vanal trassil Pärnuga reisirongiühendust taastada ei ole plaanis.
Lelle-Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda enam selle kasutamist reisirongiliikluseks, kuna raudteeliikluse jätkamine eeldab igal juhul iga-aastast suuremahulist liiprite vahetust ja kohati ka rööbaste vahetust ning kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus ligi 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus.
Saime eile lugejatelt kirju, kus oli otsekohene küsimus - millal saab jälle rongiga Tallinnast Pärnu sõita? Mis neile vastaksite?
Kohtusin nädala alguses koos oma Läti ja Leedu kolleegidega Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulciga, kes kinnitas, et Rail Balticu projekt on jätkuvalt Euroopa prioriteetne. Samme selle projekti edukaks elluviimiseks tehakse nii liikmesriikides kui ka ühisettevõttes RB Rail AS igapäevaselt.
Eesti RB trassi osas on kehtestatud maakonnaplaneeringud ning valminud eelprojekt. Lisaks on alustatud tehnilise projekteerimise hangetega, mille tulemusel valmib põhiprojekt. Esimesed lepingud töövõtjatega on kavas sõlmida 2019. aasta alguses.
Üle-eelmisel nädalal kuulutas Maanteeamet koostöös Rail Baltic Estoniaga välja esimese RB põhitrassi puudutava ehitushanke, mille tulemusel rajatakse Rail Balticu trassi ületav maanteeviadukt Saustinõmmel. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kui Rail Baltic saab Euroopast oodatud toetuse, siis juba aastal 2026 on rongiühendus Tallinna ja Pärnu vahel 45 minutit.
