Kagupiiri esimese osa ehitus algab suvel

 (23)
Kagupiiri esimese osa ehitus algab suvel
Idapiiri arendusplaanSkeem: PPA

Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5 kilomeetrisel kitsal piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini.

Mullu suvel otsustas valitsus piiritaristu elemente osaliselt vähendada. Nii jäeti projektist välja liivariba ja loomatõkkeaed, ühtlasi otsustati patrullrada kohati kitsendada ning jätta läbitavaks kergtehnikaga. Ehitushange ei hõlma seiretehnikat ega IT-lahendusi, mis on plaanis hankida eraldi pärast taristu valmimist.

Kui ilmastikuolud lubavad, saab ehitustegevusega algust teha eeldatavasti aasta teises pooles.

Kagupiiri esimese ehitusetapi hankes osales viis tingimustele vastanud pakkujat, kellest osutus võitjaks Merko Ehitus Eesti ja GRK Infra ühispakkumine.

PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev ütles, et hankevõitja selgumine on tähtis vahefiniš jõudmaks reaalsete ehitustööde peatse alguse, suurema piiriturvalisuse ja Eesti julgeoleku suunas.

„Planeeritud ehitustööd ja loodav taristu on märkimisväärseks abiks piirivalvurite igapäevatöös turvalisuse tagamisel. Seda enam, et täna on maismaapiiri 136. kilomeetrist valveseadmetega kaetud üksnes kümnendik kogu piirist, piiritrass on kohati läbimatu, puudub igasugune taristu ning täielik ülevaade piiriolukorrast,“ kirjeldas ta.

Siseminister Mart Helme ütles, et riik loodab kagupiiri väljaehitamisega alustada võimalikult kiiresti, sest taristu väljaehitamine on seiresüsteemi rajamise eelduseks. „Meie eesmärk on rajada Eestile turvaline piir, mis võimaldab avastada ja tuvastada piiririkkumised ning neile vajadusel piisavalt kiiresti reageerida. Möödunud aasta augustis otsustasime valitsusega seni planeeritud projektist soodsama, kuid samuti efektiivse variandi kasuks. Selle järgi saab piiri väljaehitamise järgmistes etappides võtta kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid,“ lisas Helme.

Esmajärjekorras alustatakse piiriehitustöid just sel maismaalõigul, kuna ohuhinnangute järgi on tegu kõige problemaatilisema piirilõiguga. „Surve piirile on suurem just suunaga Venemaalt Lätti, milleks tihti ületatakse ebaseaduslikult piiri kolmikpunkti lähistelt. Ühtlasi on sel lõigul lõppenud vajaminevad ettevalmistustööde maade võõrandamisest kuni elektriliitumiste rajamiseni välja,“ märkis Belitšev. Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5 kilomeetrile piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt kuni kolm aastat.

Kagupiiri esimese etapi ehitustööde hind on suurusjärgus 20 mln eurot. Lisaks on tänaseks investeeritud umbes 25 mln eurot selleks, et projekteerida maismaapiir, rajada katselõigud, paigaldada maismaale piirimärgid, Peipsi järvele veemärgid ning Narva jõele täiendavad seirepositsioonid.