Kahe aasta pärast võib Venemaal gaas otsa saada

Venemaa Energiapoliitika Instituudi arvutustel võib maagaasi tootmise ja nõudluse vahe ulatuda 2010. aastaks 100 miljardi kuupmeetrini. Kui maagaasi tarned Eestisse ära jäävad, siis saab meie riik omal jõul hakkama kõige rohkem kuu aega.

Sisenõudlus Venemaal moodustab 2010. aastaks 465 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Arvestades nõudlust vene maagaasi järele Euroopas, Türgis ja SRÜ-s, uusi kohustusi Hiina ees, peab Venemaa kahe aasta pärast tarnima 828 mlrd kuupmeetrit. Tegelik tootmine moodustab Energiapoliitika Instituudi hinnangul vaid 732 mlrd, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Uuringu autor, Venemaa Energiapoliitika Instituudi president Vladimir Milov viitab asjaolule, et tootmine kahaneb suurimates maardlates ning uute maardlate käikulaskmine pigem lubab seda langust vaid kompenseerida ning nendele võib loota vaid tingimusel, kui tarbimine Venemaal kasvama ei hakka.

Riigis juba on defitsiit: Venemaal kasutatakse praktikat, mille kohaselt nõudluse järsu kasvu puhul oma kohustuste täitmiseks välismaa partnerite ees piiratakse sisetarbimist. Nii oli näiteks Euroopa jaoks äärmiselt külmal talvel 2006. aastal, kus piirangud Venemaa elektrijaamadele ulatusid 85 protsendini.

Viimase kolme aasta jooksul investeeris Gazprom teiste valdkondade kompaniide allaneelamisse rohkem vahendeid, kui maagaasi tootmisesse seitsme aasta jooksul, aga uute suurte maardlate käikulaskmine on lükatud edasi perioodile pärast 2010. aastat.

Gazprom tarnib 1/4 Euroopale vajalikust maagaasi mahust, sellele tarnijale ei ole Eestis mingit alternatiivi. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosidele ulatub nõudlus Eestis 2010. aastaks 1095 mln kuupmeetrini. Maagaasi osa soojusenergia tootmises Eestis moodustas 2006. aastal 45,9 protsenti.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Ell-Mari Koppel väidab, et eesti tarbijad ja soojusenergia tootjad on kaitstud tõrgete eest maagaasi tarnimises seaduse poolt.

“Ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini ei tohi kodutarbija gaasiga varustamist katkestada ega piirata. Samas ajavahemikus ei tohi gaasiga varustamist katkestada ega piirata eluruumide kütteks soojust tootev ettevõtja, kellel ei ole kütusena võimalik kasutada midagi peale gaasi,” tsiteerib seadust Koppel.

Koppel lisab, et kaugkütteseadus sätestab suurtele soojatootjatele reservkütuse kohustuse: “Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas ületab 500 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud alates 1. juulist 2008 tagama soojuse tootmiseks reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustaks soojusvarustuse kolme ööpäeva jooksul.”

Eesti Gaasi juhatuse liige Sergei Zagrebailov räägib, et eksperthinnangul võib Venemaal vabaneda kuni 100 mlrd kuupmeetrit maagaasi, kui minna üle uutele tehnoloogiatele, välja vahetada vanad trassid, vanad katlamajad.

“Sel ajal on vaja vaid suured tarbijad üle viia kütuse reservliikidele, vajadusel — alandada temperatuuri ruumides. Ütleme, kui avarii juhtus piiril ning “torule” jäävad vaid individuaaltarbijad, siis säästurežiimis jätkub Eesti Gaasil maagaasi kuuks ajaks. Suurte tarbijate puhul on see võimatu — nemad “söövad kõik ära” ööpäeva jooksul,” selgitab Zagrebailov.