Kahe Vene naise lugu: kuidas riigis naisi tööalaselt julmalt diskrimineeritakse?

 (7)
Jevgenia Magurina
Jevgenia MagurinaFoto: Aleksandr Zemljanitšenko, AP

Aeroflot mõtles, et teeb oma töötasupoliitikas vahva muudatuse, aga nad said valusalt vastu näppe. Venemaal on naiste tööalane diskrimineerimine väga valus teema, kirjutab BBC.

Kui Venemaa riiklik lennufirma Aeroflot otsustas siduda palga sellega, kui suuri seelikuid nad oma stjuardessidele välja annavad, sai Jevgenia Magurina sai maruvihaseks. Palk pandi sõltuma kehakaalust.

„Ma olin šokeeritud. See ei tundunud reaalsena. Kuidas nad võivad palka vähendada sinu kaalu tõttu," räägib naine oma Moskva korteris, mis asub lennujaama lähedal. „Nad ütlesid, et stjuardessi edu sõltub tema suurusest ning see solvas mind," ütles ta ning lisas, et tal oli lennufirmas seitse aastat staaži.

Aeroflot ei nõustu, et nende käitumine oleks diskrimineeriv. Nende lähenemine on aga eriti veider Venemaal, mis juba saja aasta eest alustas soolise võrdsuse promomisega.

Eelmisel aastal mõõdeti ja pildistati pardameeskonna liikmed. Jevgenia Magurinale öeldi, et tal on paksud põsed ja suur büst ning ta peaks hakkama kandma spordirinnahoidjat.

Oktoobrikuus märkas ta, et ta ei saanud enam boonust. Teda ei pandud enam ka pikematele, tulusamatele lendudele.

Kui ta firma bosside poole pöördus, siis öeldi talle otse, et ta ei vasta Aerofloti nõuetele, mis pardameeskonnale kehtestatud oli. Sa pead olema alla Venemaal kehtiva suuruse 48, mis võrduks Euroopa Liidus XL-i ning täpsemalt rinnaümbermõõt 108, vööümbermõõt 84 ning puusaümbermõõt 108.

Seotud lood:

Jevgenia Magurina sõnul kannatasid selle otsusega paljud Aerofloti töötajad. Nad tembeldati tema sõnul gruppi STS, mis tähistavad vene keeles sõnu vana, paks ja kole.

Nad tegid isekeskis nalja, et pikkade New Yorgi lendude asemel suunati nad nüüd öistele lendudele Nižni Novgorodi kohal, et keegi neid ei näeks.

Kuna ta kaotas palgas 30%, otsustas ta kohtusse minna.

„Nad panid välimuse esikohale. Aga stjuardessid on eelkõige päästjad. Mõelge, kui samasugused nõuded esitataks ka kohtunikele ja arstidele? See oleks absurdne."

Kunagine sära tuhmunud

Vene naised said hääletamisõiguse 1917. aastal, abort legaliseeriti peagi. Sümboolne oli ka see, kui Nõukogude Liit saatis kosmosesse esimese naiskosmonaudi Valentina Tereškova. Tänapäeval ei ole aga ainult stjuardessid need, keda diskrimineeritakse.

Kesk-Venemaal asuvas Samara linnas elav Svetlana Medvedeva töötas aastaid paadi piloodina.

2012. aastal võeti ta uues töökohas palgale kui piloot ja mehhaanik, kuid siis sekkus firma personaliosakond. Nad mõistsid, et nad ei saa teda palgata, kuna ta on naine. Venemaal on koguni 456 sellist ametikohta, mida naised täita ei või. Need on neile kas ohtlikud või potentsiaalselt kahjustavad ning põhjuseks tuuakse seda, et naine peab ju sünnitama, ühiskonda taastootma. Nii ei tohi nad olla näiteks rongijuhid, tuletõrjujad ega puusepad.

„Ma saaks aru, kui nad tõesti muretseksid rasedate naiste pärast, aga nad isegi ei arvesta, kas naine on rase või plaanib jääda lapseootele," ütleb Medvedeva. Ta on sellest ajast alates kohtuuksi kulutanud, et õigluse eest võidelda.

„Venemaa on patriarhaalne riik. Igasugused naiste õigustega seotud teemad liiguvad vähikäigul. Nende ametikohtade arv (456 - toim.), mida naised täita ei või räägib iseenda eest."

Nimekiri on vana

See nimekiri sai alguse 1974. aastal ja see kinnitati 2000. aastal. Erandeid võib teha vaid siis, kui tööandja kinnitab, et naisel on seal turvaline töötada. Reaalsuses soovivad vaid vähesed tööandjad neid kulusid teha.

„Ma ei tea ühtegi uuringut, mis toetaks ideed, et naised peab teatud ametikohtadest eemal hoidma. Ma ei usu, et see on põhjus," ütles ajaloolane Irina Roldugina. Ta lisas, et nimekiri tuli just siis kui uus generatsioon Nõukogude Liidu järgseid naisi hakkas iseseisvat elu elama.

„Naised hakkasid end nägema täisväärtuslike kodanikena ning nähti, et see on probleem," arvab Roldugina.

Medvedeva juhtum kohtus, Magurina sai lahendi

2016. aasta veebruaris leidis ÜRO diskrimineerimisvastane komitee, et Medvedeva oli tööst ilma jäetud ebaõiglaselt ning tingituna tema soost.

Kui Medvedeva kohtuotsus tuleb sel nädalal, siis Jevgenia Magurinal oli see juba ära.

Aerofloti advokaadid kaitsesid firmat kohtus väitega, et iga lisakilo suurendab nende kulu kütusele. Lisaks ütlesid nad, et nende kasutatavate lennukite vahekäigud on kitsad ning et nad mõtlevad ka oma töötajate tervisele mitte ainult väljanägemisele.

Kohtunik leidis, et lennufirma tasustamispoliitika ei ole seaduslik ning Jevgenia Magurina lahkus kohtusaalist rõõmupisarais, kallistades nii oma sõpru kui ka advokaate.

„Ma loodan, et see tähendab, et naised on edaspidi julgemad oma õiguste eest võitlemisel," ütles ta ja tõi välja sõbranna, kes hakkas end näljutama, et lennufirma kaalureeglitele vastata.

„Nad arvasid, et kõik lepivad sellega, aga see solvas meid. Nüüd on õiglus jalule seatud," rääkis ta.

Loe kohtuotsuse kohta ka siit.