Kahjukannatajad ajasid kindlustustelefonid umbe
Pärnu rannaäärsel alal Papli tänavas elav Virve Lank rääkis, et tema kahekordse maja esimesel korrusel oli üleujutuse tipphetkel ligi poole meetri kõrgune vesi. “Vesi on nüüd läinud, kuid pilt on üsna nutune: laminaadiservad on lahti, tapeet on lahti ja sellel on suured sogase vee tekitatud randid. Alles jõuluks saime poole korrusest remonditud,” rääkis ta.
Lank on maja kõikide riskide, sh loodusõnnetuse vastu kindlustanud, mistõttu pöördus eile kindlustusseltsi poole. “Mulle öeldi, et kahjude hindaja tuleb kolme päeva pärast, paluti pildistada,” ütles ta. Kuna kahjustatud põrand tuleb üles võtta ja uus tapeet panna, hindas Lank kahju suuruseks kümneid tuhandeid kroone.
Eile pärastlõunase seisuga oli If Eesti Kindlustuse poole looduskatastroofi tekitatud kahjude korvamiseks pöördunud ligi 400 inimest, neist kolmveerand Pärnumaalt.
“Pärast suviseid üleujutusi Virumaal on paljud kliendid võtnud eraldi üleujutuste kaitse, mis võimaldab palju rohkematele inimestele kahjud probleemideta hüvitada,” ütles Ifi kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu. Tema sõnul on kaheldamatult tegemist Eesti taasiseseisvusaja suurima kindlustuskahjuga.
Palju tuli kahjuteateid Pärnule lisaks ka Viljandist ja Haapsalust. Kindlustus hüvitab peale hoonetele tekitatud kahjude ka sõidukitele tekitatud kahju, kui sõidukiomanikul on kaskokindlustus, mis kätkeb endas kaitset loodusõnnetuse vastu. Niinimetatud minikasko seda näiteks ei tee, sest sel puhul on kaetud vaid varguse ja tulekahju risk.
Loe lepingut
Hoonete puhul peab kindlustuslepingus olema kaitse loodusõnnetuse ehk siis tormist tekitatud purustuste või üleujutuste vastu.
ERGO Kindlustusel oli eile pärastlõunase seisuga andmeid 210 varakahju ja 28 sõidukikahju juhtumi kohta. Seesam kindlustusse oli eile pärastlõunaks laekunud info 120 kahjujuhtumi kohta.
Alajaamad rivist väljas
Nädalavahetuse tormi tipphetkel oli Eesti Energia jaotusvõrgu ligi 18 000 alajaamast tormi tõttu rivist väljas ligi 5500. Eile õhtuks oli 3000 neist suudetud taastada. Rikete küüsis oli ka osa põhivõrgu 140 alajaamast, kuid eile õhtul töötas põhivõrk tõrgeteta.
Fortumi 1100 alajaamast Läänemaal, Vormsi saarel ja Viimsis oli tormi haripunktis rivist väljas 250 alajaama, eilehommikuse seisuga oli neist ligi 200 taastatud, õhtuks lubas firma kõikidele klientidele elektrivarustuse taastada.
"Oleme viimase viie aasta jooksul võrku palju uuendanud. Paljasjuhtmed oleme asendanud kaabelliinidega, mistõttu ei teki puude liinidele kukkumisel ka lühiseid,” rääkis Fortum Elektri juhatuse esimees Are Veski.
