Käibedeklaratsiooni lisa eelnõu läks taas riigikogust läbi
Riigikogu lõpetas täna vaatamata teravale kriitikale käibedeklaratsiooni lisa käsitleva eelnõu teise lugemise. Rahanduskomisjon tegi eelnõule viis muudatusettepanekut, mis täielikult ka arvesse võeti.
Muudatusettepanekute kohaselt jäetakse eelnõust välja sätted, millega kavandati sõiduautode ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel piirata tasutud käibemaksu mahaarvamist.
Teiseks täpsustatakse, et käibemaksugrupi esindusisik esitab käibedeklaratsiooni lisad grupiliikmete lõikes.
Kolmanda ettepaneku kohaselt tuleb käibedeklaratsioon esitada elektrooniliselt ka juhul, kui käibedeklaratsiooni lisal näidatakse rohkem kui viis arvet.
Neljanda ettepanekuga täpsustatakse, et käibedeklaratsiooni lisal ei deklareerita füüsilisele isikule, välja arvatud FIE-le, teostatud müükide andmeid.
Viies ettepanek puudutab raamatupidamisseadust, kus algdokumendile kehtestatud andmetes asendatakse tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressi nõue tehingu osapoolte registri- või isikukoodiga.
Eelnõud esitlenud rahanduskomisjoni liikmel, reformierakondlasel Remo Holsmeril tuli vastata riigikogulaste arvukatele kriitilistele küsimustele, mille esitajate seas olid esindatud ka koalitsioonipartneri IRL-i fraktsiooni liikmed.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester IRL-ist märkis, et selle eelnõu tekkelugu meenutab vägisi „autode käibemaksu lugu“, mille märksõnadeks oli kiirustamine ja huvigruppide vastasseis.
„Küsimusi on palju olnud. Me oleme need küsimused saanud küll väga paljus ära vastatud, aga just nähes tegelikult seda valulikku reaktsiooni ja tundes ausalt öeldes ka IRL-i fraktsioonis, kui palju on diskussiooni olnud ühe eelnõuga, kas sulle tundub, et me tegelikult täna parandame mingit tegemata tööd?“ päris Sester Holsmerilt.
„Ma arvan, et niivõrd olulise muudatuse menetlemine, mille eesmärgiks on maksupettustega võitlemine ja maksuaugu vähendamine, ei saagi minna valutult läbi sileda toru. See, et nii rahanduskomisjonis kui ka fraktsioonides on palju küsimusi, on hetkel täiesti loomulik,“ vastas Holsmer.
Turvalisem kui Swedbanki infosüsteem
Mitmed riigikogulased tundsid muret käibedeklaratsiooni lisaga kogutavate andmete turvalisuse pärast.
„Ma saan tugineda Marek Helmi sõnadele, et see on veel turvalisem kui Swedbanki kogu infosüsteem. Ma saan aru, et te viitate oma küsimuses sellele, kas seda andmebaasi ei võida kuidagi kurjasti ära kasutada, et need andmed võivad maksuametist välja lekkida. Maksu- ja tolliameti peadirektor on küll kinnitatud, et see saab olema kõige kõrgematele turvastandarditele vastav info- ja andmebaas, mis maksuametil tekib,“ ütles Holsmer, avaldades lootust, et tarkvara arendused saavad kõik tehtud.
Holsmeri sõnul tõusetusid andmekaitsega seotud küsimused rahanduskomisjonis korduvalt. Selles osas selgitati, et ligipääs andmetele on piiratud seadusest tuleneva eesmärgiga - andmete kättesaadavus saab maksu- ja tolliameti ametikohtade lõikes olema erinev. Samuti on andmete käitlemine tema sõnul kontrollitav - igast päringust jääb logifail alles ja selles osas hakatakse tegema regulaarset seiret.
Holsmer ütles, et rahanduskomisjon on valmis erinevaid käibemaksudeklaratsiooni elektroonilise lisaga seonduvaid rakenduslikke võimalikke probleeme arutama ka uuel aastal. Keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini ja IRL-i fraktsiooni liikme Annely Akkermani hinnangul viitab vajadus rakendusakte veel jaanuarikuus arutada aga sellele, et eelnõu on endiselt ebaküps.
„Ma ei oska prognoosida, et jaanuaris kindlasti mingisugune täiendav debatt tuleb. Pigem on see ikkagi väljapakutud kompromiss või vähemalt lahendus, millest maksuamet on nii ministeeriumi kui ka ettevõtjatega rääkinud ja seda arutanud,“ pareeris Holsmer kriitikat ja eitas korduvalt, nagu oleks ta oma sõnavõtus mõista andnud, et eelnõu rakendusaktid vastuvõtmise hetkeks kuidagi poolikud on.
Kas õhus on 15 miljoni euro suurune eelarveauk?
Riigikogulastele ei andnud endiselt rahu kiirustamine ja küsimus, et kui probleem on nii suur ja juba aastaid küpsenud, miks see alles nüüd, riigieelarve eelviimasel tunnil üles võeti.
Tõnis Paltsi viis see hüpoteesini, et Jürgen Ligi varasem tegematajätmine on tekitanud riigile 90 miljonit eurot kahju, mida poleks tekkinud juhul, kui seda eelnõu oleks menetlema hakatud aastal 2009 ja vastu võetud 1. jaanuaril 2011.
„Kui ta oleks selle seadusega alustanud neli aastat tagasi, oleks meie riigieelarvesse laekunud 90 miljonit eurot rohkem,“ nentis Palts.
„Mina ei saa vastutada Jürgen Ligi peas tekkinud või tekkimata ideede ja mõtete eest. Seda pead sa küsima tema käest, miks ta üht või teist ettepanekut ei ole toonud riigikogu ette varem või miks ta ühte või teist ettepanekut üldse riigikogu ette ei too. Mina olen sellele küsimusele kindlasti vale adressaat,“ kostis Holsmer.
Keskerakondlane Tarmo Tamm tõstatas küsimuse, kui eelnõu mingil põhjusel seaduseks ei saa, kas see tähendab, et järgmise aasta riigieelarves jääb 15 miljonit eurot puudu? Holsmer põikles sellele küsimustele vastamisest aga kõrvale. Uuesti esitas selle pisut hiljem Tamme erakonnakaaslane Priit Toobal.
„Kas valitsus või rahandusministeerium on pannud meid sundseisu? Kui me homme enne eelarve vastuvõtmist seda seaduseelnõu vastu ei võta, siis tegelikult puudub meil võimalus või õigus vastu võtta eelarve. Järgmise aasta eelarves on 15 miljonit ikkagi selle jaoks eelarves arvestatud,“ märkis ta.
„Ma ei nimetaks seda sundseisuks. Riigieelarvega kaasnevad eelnõud, mis puudutavad ka riigi tulusid või kulusid järgmisel aastal, käivad nii-öelda ühes sammus. Ma ei näe selles erilist traagikat,“ ütles Holsmer.
