Riigikogu taastas neljapäeval 0-protsendilise käibemaksu ajakirjanduse tellimisele ning õpikutele ja töövihikutele, kuid tähtajaliselt, kuni 1. jaanuarini 1998. Miks, kas on kavas ajakirjandus edaspidi ikkagi maksutada?
Heido Vitsur
Peaministri nõunik
Meile jääb üks aasta mõtlemiseks, kuidas edasi toimida, sest tõepoolest on Euroopa võtnud suuna maksupoliitika ühtlustamisele. 0-protsendiline käibemaksumäär säiliks üksnes ekspordile, maksusoodustuse alammäär soovitatakse viia viie protsendi piirimaile. Meie peame jälgima, kuidas teised Euroopa riigid ise neid soovitusi järgivad. Kui enamik Euroopa Liidu riike seda teeb, tuleb meil samuti talitada. Rahandusministeerium käsitas soovitusi siiani "must-valge" põhimõttel - null või 18 protsenti.
Nüüd on vaja järele mõelda, mängida läbi erinevad variandid ja prognoosida nende tagajärjed ning jälgida, mida teevad Euroopa Liidu liikmed - oleme kirjutanud avalduse täisliikmeks saaamiseks ja mingil määral peame demonstreerima, et lähtume Euroopa poliitikast.
Tiit Made
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
Valitsus peab ka oma näo sälitama, ei saa ju ühekorraga järeleandmisi teha. Edaspidi tullakse küsimuse juurde tagasi ja minu seisukohast tuleks käibemaks igal juhul ära jätta õpikutelt. Ajakirjanduse käibemaksustamine on omaette diskussiooni teema. Mina pooldan diferentseeritud käibemaksu. Sama mõtteviis hakkab tasapisi juurduma ka valitsuses - enam ei ole määrav maksuameti mugavus. Ettetellitavale ajakirjandusele võiks kehtestada maksumääraks viis kuni kümme protsenti. Kogu ajakirjandust ei saa ühesuguselt maksustada. Näiteks võiksid nn meesteajakirjad olla maksustatud hoopis 35 protsendi ulatuses, naistele mõeldu viie protsendiga, üldharidust tõstvad ja teadusväljaanded aga nullmääraga.
Olev Raju
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees
Ma ei oska täpselt öelda, mis pärast tuleb. Euroopa Liit on teinud põhimõttelise otsuse kaotada selleks kuupäevaks liikmesriikides kõik maksusoodustused, tollid ja muud sellised majanduslikud stiimulid. Praegu domineerib seisukoht, et "turg on jumal, reguleerib end ise, ärge jumala pärast turgu niisuguste asjadega segage".
Kui Euroopa Liit lubatu selleks ajaks tõesti ära teeb, jääb meil tõenäoliselt kehtima variant, kus kõik on maksustatud ühtviisi 18-protsendilise käibemaksuga. Eksport jääb muidugi nullmaksumääraga.
Kui Euroopa Liit seda ei tee, on olukord teine. Siis sõltub kõik sellest, kus Euroopa Liit ise sel hetkel on, milliseid maksupoliitika põhimõtteid rakendab.
Praegused soodustused kehtivad Euroopas pikka aega ja need on rakendatud kunagi sotsiaaldemokraatide nõudel. Ja teadagi, traditsioone on raske lõhkuda. Teisalt ei lähe see kokku praegu kehtiva teooriaga - Euroopa kummardab liberaalset turumajandust ühtviisi innukalt nagu endine Nõukogude Liit kunagi Marxi - ja selle teooria järgi läheks liberaalne majandusmudel uppi, kui näiteks viiel protsendil asjadest on maksusoodustus peal.
Ma ei ole aga sugugi kindel, et seesama teooria on Euroopas ka viie aasta pärast aktuaalne. Paistab, et selle haripunkt on möödas. Võib-olla võetakse siis mõni teine teooria aluseks, aga milline, see oleks praegu rohkem kohvipaksult ennustamine.
Praegu ajab meie valitsus taga väga jäika suunda, mis ühtlustaks meie maksupoliitika väga kiirelt ja julmalt Euroopa Liidus kavandatavaga, olles ise vahel paavstlikum kui paavst ise.
AILI SANDRE
