Käibemaksu laekus rohkem, aga ikkagi vähem, kui kulus Estonian Airi pankrotistamiseks

 (13)
Käibemaksu laekus rohkem, aga ikkagi vähem, kui kulus Estonian Airi pankrotistamiseks
Madis AbenFoto: Tiit Blaat

Viimase ajal maksukultuuri paranemine ja maksupettuste vähenemine toob aastas riigile käibemaksu juurde suurusjärgus 100 miljonit eurot ehk ühe Ülemiste ristmiku mahus investeeringu jagu, järeldab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben oma arvutuse põhjal.

Viimasel paaril aastal on majanduse nominaalkasv jäänud selgelt alla maksulaekumiste kasvule, mis ongi maksukoormuse tõusu tehniline põhjus.

Kui eeldada, et muutuse maksukultuuris on peaasjalikult põhjustanud vähemalt 1000-euroste arvete deklareerimise (KMD INF) juurutamine ja teised aktiivsed maksukultuuri parandamise meetmed, siis tuleb ühele kaalukausile panna kõigi ettevõtjate täiendav halduskoormus (valdavalt ühekordne kulu) ja teisele ausam konkurentsikeskkond, millest peaks olema huvitatud suurem osa ühiskonnast: ausad ettevõtjad ja nende töötajad, avaliku sektori töötajad, ülalpeetavad ja nii edasi… välja arvatud ebaausad ettevõtjad.

Rahaliselt tuleks teisele kaalukausile lisaks asetada aga veel üks Ülemiste ristmiku mahus riiklik investeerimisprojekt igal aastal. Seda eeldusel, et käibemaksu laekumise tase jääb selle summa võrra kõrgemaks ka kõigil järgnevatel aastatel.

Alternatiivselt võiks tõsta ka näiteks universaalset lastetoetust (mis alles mullu oli 19,18 eurot) tänavuselt 45 eurolt 75 euroni. Ehk teisisõnu – viimase aasta jooksul elimineeritud käibemaksupettuste arvelt oleks lapsetoetused võinud juba ammu olla 30 eurot lapse kohta kuus suuremad.

Seotud lood:

Kui kasutada see summa aga tööjõumaksude langetamiseks, siis võiks meie tulumaksuvaba miinimum olla juba praegu 154 euro asemel 220 eurot kuus, nii et igale palgasaajale jääks igas kuus 13 eurot rohkem kätte.

Valitsus andis Estonian Airile aastate jooksul 130 miljonit eurot, aga firma läks ikka pankrotti.

Loe pikemalt rahandusministeeriumi blogist!