Käibemaksutõus: riik hüvitab kulud vaid ühele firmale
Vahetult enne jaanipäeva potsatas ligi 100 000 eestimaalase postkasti uus Anttila postimüügikataloog, vaid mõni päev hiljem võttis riigikogu vastu teise negatiivse lisaeelarve ja tõstis kahe protsendi võrra käibemaksu.
Kuna kehtiva tarbijaõiguse kohaselt tohivad kataloogikaubamajad müüa kaupa vaid kataloogihinnaga, oli Anttilal valida, kas tühistada juba postitatud kataloogid ja trükkida uued, milles on kirjas kõrgemat käibemaksu kajastavad hinnad, või müüa kaupa madalama käibemaksuga ja kanda seeläbi rahalist kahju. Anttila Eesti tegevjuhi Tauno Tuula sõnul otsustas ettevõte, et kaupa müüakse juba trükitud kataloogis kajastuvate hindadega ja hiljem küsitakse tekkinud kahju riigilt tagasi.
Blanketid läksid prügikorvi
Septembri alguses riigikogus vastuvõetud seaduse kohaselt nõustus riik ettevõtjatele kompenseerima 1. juulist põhjendamatult lühikese etteteatamisajaga kaks protsenti kerkinud käibemaksumäärale üleminekuga tekkinud kulud.
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Annika Vilu teatel oli ettevõtjatelt päringuid hüvitise saamiseks rohkem kui kolm, kuid tähtajaks ehk 31. oktoobriks esitas tekkinud kulude kompenseerimise taotluse vaid kolm ettevõtet, kellest ühe taotlus rahuldati. Nii tuleb riigil tasuda Nordea Finance Estoniale 12 802 krooni.
Nordea Finance Estonia taotluse kohaselt tekkisid neil ettenägematud kulud, sest ettevõtte raamatupidaja ja pearaamatupidaja pidid juuli alguses tegema ületunde.
Rahuldamata jättis rahandusminister Jürgen Ligi Garisson OÜ taotluse 41 551 kroonile. Trükiteenustega tegeleva Garissoni müügisekretär Riina Koks selgitas, et ettevõte pidi välja praakima valmis trükitud raamatupidamisblanketid.
Ligi jättis rahuldamata ka Anttila kaubamaja taotluse hüvitada 300 000 krooni. Ministeeriumi selgitusel ei saanud taotlusi rahuldada, kuna kummalgi juhul ei soovitud hüvitada tööjõukulusid.
Tauno Tuula sõnul näitab vaid ühele ettevõttele kahjude hüvitamine, et riik ei soovinudki tegelikult kahjusid ettevõtjatele kompenseerida.
Õiguskantsler sundis riigikogu
•• Riigikogu võttis kiire käibemaksumäära tõstmisega kaasnenud mõjude pehmendamist puudutava seadusemuudatuse vastu septembri alguses, kuna seda nõudis õiguskantsler Indrek Teder.
•• Nimelt asus õiguskantsler juulis seisukohale, et käibemaksu tõstmine võib liiga lühikese etteteatamisaja tõttu olla vastuolus põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadusega ja õiguskindluse põhimõttega.
•• Juunis otsustas riigikogu tõsta käibemaksu kaks protsenti ning andis ettevõtjaile hinnasiltide ja arveväljastusprogrammide uuendamiseks aega mõne päeva.
