Kõik radarid töötavad hetkel ettenähtud võimsusel ja täidavad seda eesmärki, milleks need soetati. Kaitseministeeriumil on kohustus tagada nende süsteemide töövõime, see hõlmab muuhulgas kohustust vältida olukorda, kus kümneid miljoneid eurosid maksev eelhoiatussensor ei saa nõuetekohaselt toimida. Lisaks on Eesti õhuruumi näol tegemist NATO idapiiriga ja meie sensoritelt pärinevat infot vajavad ka liitlased, sh. Eesti õhuruumi valvavad NATO hävitajad.

Kaitseministeeriumi oskusteabe toel kujundati välja lahendus, mis võimaldab tuuleenergia arendajatel tööd jätkata ja riigikaitselised ülesanded saaksid täidetud. Tehnoloogilisi lahendusi peale täiendavate sensorite paigaldamise hetkel turul pole. Vabariigi Valitsus otsustas hiljuti tuuleenergia arendamiseks CO2 kvoodirahade eest hankida 37 miljoni eurose lisaradari ja ümber ehitada muid riigikaitselisi sensoreid nii, et saaks kõrguspiirangutest vabastada üsna suure ala Virumaal. Edasises tegevuses tuleks juhinduda selle otsusega tekkinud avaratest võimalustest.

Mis puutub Aidu tuuleparki, siis põhiline on tagada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui järelvalve organisatsiooni töörahu, et nad saaksid hinnata sinna püstitatud ehitiste vastavust seadustele ja määrustele.