Kaitsepolitsei survestab Ärilehte VEB-i puudutava uudise pärast
"Loo sees ei leia sellele faktiväitele kinnitust muul moel kui paljasõnalise anonüümse vihjena: "Ärilehele vihjati aga sel nädalal, et võib-olla ei ole see ainus ja peamine põhjus, miks kaitsepolitsei ei ole huvitatud VEB-i materjalide avalikustamisest. Nimelt võis kaitsepolitsei hankida VEB-i puudutava info 1990ndatel teatud inimesi ja asutusi ebaseaduslikult jälitades ja jälgides, mistõttu olemasoleva info kas või osalisegi avalikustamise puhul tuleks loata jälitamine ilmsiks," kirjutab kapo pressiesindaja Harrys Puusepp.
"Ajakirjanikul ja ajakirjandusväljaandel on vastutus ning nad teavad uudise pealkirja mõju ja kaalukust. Ajakirjanduse üheks aluspõhimõtteks on fakti ja arvamuse lahus hoidmine. Praegusel juhul on sellest teadlikult ja tahtlikult mööda mindud.
Veelgi enam, arvamust faktilise uudistekstina esitades on toodud tõendina näiteks maadevahetuse kohtuasjas Harju maakohtu otsuses esitatud järeldused, jättes seejuures täielikult kõrvale Harju maakohtu otsuses sisalduvad väited kummutanud ringkonnakohtu ja riigikohtu lahendid. Sellega jäetakse teadlikult ja tahtlikult mulje nagu oleks kaitsepolitsei teostanud ebaseaduslikku jälitustegevust.
Kaitsepolitsei lükkab kategooriliselt umber väited nagu kogunuks või koguks kaitsepolitsei teavet ebaseaduslikult ning taunib Ärilehe ja Kadri Paasi tegevust, kes esitavad karme süüdistavaid paljasõnalisi väiteid faktidena. Ootame Ärilehelt vabandust, meie vastulause avaldamist ja algse loo muutmist nii, et see ei rikuks räigelt ajakirjanduse eetikakoodeksit ega õõnestaks alusetult kaitsepolitsei usaldusväärsust. Kui Ärileht sellega ei nõustu, esitame kaebuse pressinõukogusse," ähvardab kaitsepolitsei esindaja.
Kapo jättis ebaseadusliku jälitustegevuse kahtlustuse ümber lükkamata
Ärileht kinnitab, et 7. oktoobril kell 10.48 saatis ajakirjanik Kadri Paas kapo pressiesindajale Harrys Puusepale elektronkirja, mille sisu on alljärgnev:
"Riigikogu liige Rainer Vakra palus kaitsepolitseil võtta kas või osaliselt salastatus kirjalt, mis annaks aimu VEB Fondist raha saanute nimedest. Vakra sõnul teatas Kaitsepolitsei oma vastuses, et riigisaladuse salastatust kustutada enne salastamistähtaja möödumist pole võimalik. Kaitsepolitsei keeldus ka osalisest salastatuse kustutamisest, kuna see võib seada ohtu teabe kogumisel osalenud isikute julgeoleku.
Sestap pärin, kas vastab tõele kuuldus, et kaitsepolitsei sai toona VEB-i puudutava info erinevaid ebaseaduslikke jälitustoiminguid teostades?
Kui Vakra taotlus kas või osaliselt rahuldada, tuleks see paratamatult avalikuks."
Kapo pressiesindaja Puusepp vastas sellele 7. oktoobri õhtupoolikul kell 17.26. Puusepp vastas: "Kaitsepolitsei on põhjendanud salastatuse kustutamise keeldumise, kuna see võib seada ohtu teabe kogumisel osalenud isikute julgeoleku."
Puusepp, erinevalt tänasest pressiteatest, ei lükanud 7. oktoobril "kategooriliselt ümber väiteid nagu kogunuks või koguks kaitsepolitsei teavet ebaseaduslikult".
Kapo nõudis faktivigu nimetamata uudise muutmist
Ärilehe uudis ilmus täna kell 9.16. Kell 11.51 sai toimetus Puusepalt kirja. "Tere, lugesin artiklit: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kaitsepolitsei-jattis-veb-i-materjali-avalikustamata-kuna-sai-info-loata-jalitades.d?id=69901593
Kuidas selline asi on võimalik?
Palun esimesel võimalusel vastata. Kuna lugu on jätkuvalt üleval, siis ma ootan adekvaatseid muudatusi kohe, aga mitte hiljem kui tunni jooksul."
Ärilehe juhataja Kaja Koovit vastas kaitsepolitsei esindajale: "Tere!
Aitäh kirja eest. Mida te peate silmas adekvaatsete muudatuste all? Kas artiklis on faktivigu?"
Sellele kirjale kaitsepolitsei esindaja enam ei vastanud. Kell 14.21 saabus Ärilehe üldmeilile siinkohal avaldatud kaitsepolitsei pressiteade pealkirjaga "Ärileht avaldas kaitsepolitsei kohta valeväiteid".
