Kaitseväe autohangetel kummalised hinnakäärid
Kaitsevägi korraldab iga nelja aasta järel enam kui paarisaja majandussõiduki rentimiseks riigihanke. Viimase hankega vähenes rentimisele kuluv summa mitukümmend miljonit krooni, kusjuures sõidukeid oli rohkem kui varasemal ajal. Kas põhjuseks on ainult buumi- ja masuaja automüügi erinev konkurents, natuke muudetud hanketingimused või hoopis see, et kaitseväes korraldas hanget teine inimene teiste põhimõtete järgi? Kui 2006. aasta hanke korraldamise eest vastutas ning sõlmis rendilepingu praegune kaitseväe peastaabi J-4 tehnikajaoskonna ülem kapten Raul Järviste, siis 2010. aasta hankedokumendid valmistas ette ja hankekomisjoni juhtis kaitseväe logistikakeskuse hangete teenistuse juhataja Neeme Kass, kirjutab Äripäev.
Eelmise aasta hankel esitas pakkumuse neli liisinguettevõtet, 2006. aastal ainult üks. Balti Autoliisingu AS (nüüd Swedbank Liising - toim) kaudu soetati toona Opeli sõiduautod, Fordi bussid ning Nissani kastiga džiibid. "Kaitseväe seisukohalt oli 2006. aasta leping halb, sest oli ainult üks pakkuja," tunnistab toonase hanke korraldanud Järviste. "Teatud mudelid ja margid me välistasime, sest varasemalt (2002-2006. aasta hange - toim) oli meil hulgaliselt probleeme Renault' kaubikutega ning seetõttu oli surve muuta tingimused rangemaks." Automüüjad ei tahtnud müüa. Järviste sõnul analüüsiti ka, miks tuli ainult üks pakkumus. "Jõudsime järeldusele, et automüüjatel polnud 2006. aastal huvi müüa."
Mulluse hanke eest vastutav Neeme Kass tunnistab kahte hanget võrreldes, et praegused tingimused tagavad varasemaga võrreldes rohkem rahalist säästu. Kokku vähenes rentimisele kuluv summa 36 protsenti ehk ligi 30 miljonit krooni. Seni maksti näiteks 1,7-liitrise diiselmootoriga Opel Combo eest kuus 5236 krooni, uue hankega on 1,6-liitrise diiselmootoriga Peugeot Partneri kuumakse 3331 krooni. Ka teiste autode rendisummad vähenesid samas suurusjärgus või rohkem. "Lisaks otsestele kuludele tuleb arvestada ka kaudsete kuludega, mis on nüüd suurenenud. Latt oli seekordsel hankel madalamal, hindamisväärtuseks oli peamiselt kuumakse," oponeerib Järviste. Ehk kui varem sisaldas rendimakse ka administreerimisteenust ning asjaajamist liiklusõnnetuse korral, siis nüüd tuleb kaitseväel nende asjadega ise tegeleda.
Küsimusi tekitab, miks oli vaja 2006. aasta renditingimustesse 24tunnist hädaabiteenust, kui suurt osa sõidukitest kasutatakse kaitseväe juhataja korraldusel ainult tööajal ehk kaheksa tundi ööpäevas.Järviste selgitusel toimus hange varem, kui vahepeal kaitseväe juhatajaks saanud Ants Laaneots sellise korralduse tegi. Selle otsuse tulemusel vähenes märgatavalt sõidukite läbisõit ja sellega seotult ka kütusekulu. Näiteks oli Opel Astra ja Opel Combo läbisõiduks nelja aastaga ette nähtud maksimaalselt 160 000 km ning selle alusel olid rendimaksetes ka tehnohoolduse kulud. Tegelikult mõõtsid Astrad keskmiselt nelja aastaga teid-tänavaid 104 000 ning Combod 123 000 km. Järviste kinnitusel õigustas ka 24tunnine hädaabiteenus end igati. Palun talt mõnda näidet, kus seda läks vaja. "Kui keegi jäi autoga Männikul liiva sisse kinni, telliti seda," sõnas ta.
