Kaja Kallas: kuidas Seeder paneb naisi rohkem sünnitama? Õige vastus on 42

 (468)
Swedbanki privaatpanganduse seminar
Swedbanki privaatpanganduse seminar , Kaja KallasFoto: Tiit Blaat

Õige vastus on 42, kirjutab Kaja Kallas oma kodulehel.

Lugesin koalitsioonierakonna esimehe Helir-Valdor Seederi üleskutset lõpetada maksed teise pensionisambasse ja tema soovitust asendada pensionifondid lastega ja tekkisid alljärgnevad mõtted, kirjutab Kaja Kallas.

Alustuseks sellest, millega võib nõustuda. Tõsi ta on, et ka spetsialistid ei pea praegust pensionisüsteemi veatuks. Praeguse pensionisüsteemi loomisel olid erinevad lisaeesmärgid, mida loodud süsteem pidi täitma. Paljud neist ei ole täitunud. Aga see ainult tähendab, et süsteemi saab parandada, mitte poleks mõistlik kogu süsteemi välja vahetada. Eriti kuivõrd pole väljapakutud arvestatavat alternatiivi.

Seedri soovituseks pensioni 2. samba asenduseks on, et inimesed võiksid rohkem lapsi saada. Alati, kui ma ühe või teise probleemi lahenduseks selliseid üleskutseid vanemate meeste poolt kuulen, siis mõtlen, et kuidas nad küll mõtlevad tegelikkust muuta? Kuidas nad panevad naised vägisi sünnitama? Kas nad jagaksid neid soovitusi ka siis, kui nad ise lapsed ilmale tooksid? Meie reaalsus on see, et meil on üks suurimaid üksikvanemate osakaale Euroopas ja need üksikvanemad on peamiselt emad, kelle hoolde need lapsed ikka kipuvad jääma. Enne seda, kui need lapsed on nii vanad, et saavad täita kellegi pensionifondi rolli, tuleb need lapsed ka toita, katta ja koolitada. Me oleme edasijõudnud riik, kus naistel on ka muud väljundid kui ainult lapsed. Tagasi sinna aega, kus naise ainuke roll oli sünnitada, me tõenäoliselt ei liigu. Nagu ei liigu ka teised arenenud riigid. Seetõttu ei tundu see olevat 2. pensionifondile tõsiseltvõetav alternatiiv.

Seotud lood:

Nagu The Association for Financial Markets in Europe’i (AFME) uuring näitab, siis kõige suurem oht pensionisüsteemidele on poliitiline sekkumine. Selle uuringus on tabel (lk 14), mis näitab, kuidas pensionivarad on kasvanud. Kõikide nende riikide pensionivarad, kus pole teist pensionisammast või veelgi hullem, kus teine pensionisammas on natsionaliseeritud või suletud, on oluliselt väiksemad, kui nendel riikidel, kellel toimiv 2. sammas on. Samas aga ühiskond vananeb samamoodi. Selle tabeli põhjal võib öelda, et pensioni 2. samba lõpetamine ei ole tark poliitiline otsus.

Teise pensionisamba süsteem jääb väga pikaks ajaks osaliseks finantseerijaks pensionimaksetele. Tõenäoliselt veel ka järgmise kahekümne aasta pärast tulevad pensionimaksed ainult pooles osas teisest sambast, ülejäänud esimesest. Siiski on teise samba süsteem ainuke lahendus, kuidas leevendada koormust eelarvele, sest kuna vara investeeritakse, siis võtab investeerimisest oodatav tootlus osa kulust enda kanda. See on lihtsalt oluline lisasissetulek, mida esimese samba puhul ei ole.

Ka IRL esimees tundub teadvat fakti, et ühiskond vananeb, seetõttu jääb sotsiaalmaksu maksjaid vähemaks ja pensionisüsteemi finantseerimine väheneb. Seega tuleb pensionite rahastamiseks leida alternatiivseid allikaid. Kui pole teist pensionisammast, siis on kulutuste katmiseks vaja võtta laenu, mis jääb omakorda tulevaste põlvede õlule. Teine pensionisammas leevendab seda.

Kuigi Helir-Valdor Seeder suhtub väga põlglikult pensionifondidesse, siis tooksin siiski siia juurde argumendi, et pensionifondide toimimine ja raha investeerimine on oluline alus majanduse arenemisse. Toimivad kodumaised kapitaliturud on eelkõige vajalikud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel on vaja oma tegevuste laiendamiseks investeerida ning kelle jaoks pankade laenud jäävad kättesaamatuks. Tõsi on see, et siiani on pensionifondid peamiselt hallatud välismaiste fondihaldurite poolt, kes ei kipu meie koduturule investeerima (olen sellest kirjutanud paar aastat tagasi siin: https://kajakallas.ee/blogi/kapitaliturgude-elavdamisest/). 2. samba pensionifondide investeerimine Eesti turule on siiski märkimisväärne ka praegu ning see osa on kasvav.

Muide, ka Luminor (endine Nordea ja DNB) on nüüd muutunud kohalikuks pangaks, seega võib loota, et ka nende koduturu investeeringud kasvavad. Mihkel Oja LHVst ütles, et kahtlemata väärib laiemat arutelu pensionifondide roll Eesti majanduse üleüldises elavdamises. “LHVs usume, et koos pensionifondide mahu kasvuga peab kasvama ka nende tähtsus Eesti majanduse jaoks. Peame realistlikuks, et järgneva viie aastaga teevad pensionifondid kokku Eestisse investeeringuid 1–2 miljardi euro ulatuses,” tõi ta välja. Kui meil ei oleks teise samba pensionifonde, siis poleks mingit lootust kohaliku kapitalituru elavdamiseks. Kapitalituru puudumise korral kasvaks aga Eesti majandus oluliselt potentsiaalist vähem.

IRL esimees arvab, et las need inimesed, kes tahavad oma vara fondidesse paigutada, teevad seda vabatahtlikult. Tekib küsimus, kui palju inimesed tegelikult on finantsiliselt nii kirjaoskajad, et oskavad neid investeeringuid teha? Kaldun arvama, et mitte paljud. Seetõttu jäävad need investeeringud lihtsalt tegemata. Kui on teine sammas, mida haldavad professionaalsed varahaldajad, kellele on ettenähtud piirangud varade kaitseks, siis need investeeringud ka tehakse.

Kokkuvõttes, kui pole asemele pakkuda arvestatavat alternatiivi, siis niisama rapsides midagi lammutama minna pole mõistlik. “Naised sünnitagu rohkem” tunduvat olevat IRL-i vastus mistahes poliitilisele tuleviku väljakutsele. Muide, Douglas Adamsi raamatus “Pöidlaküüdi teejuht galaktikasse” leiti õige vastus kõikidele küsimustele. Õige vastus on 42.