Kiirkandur esitas taotluse hakata Männikul liiva kaevandama mullu veebruaris, Eesti Killustik aga tänavu jaanuaris. Keskkonnaamet hakkas taotlusi menetlema aga alles aprilli lõpus ja saatis nüüd MKM-ile kirja, kus küsib viimase arvamust, kuna Rail Balticuga tegeleb teatavasti MKM.

"Ehitusliivaga varustamine on oluline regiooni ehitussektorile, teedeehitusele ja betoonisegude tootjatele," kirjutab Kiirkandur oma taotluses.

Praegu katab plaanitavat uut karjäärikohta mets, kuid kaevandamiseks muudetaks see uueks 18-meetrise sügavusega tehisjärveks, kus hakataks kasutama veealuse kaevandamise tehnoloogiat - vee ja liiva segu väljapumpamist. Läänest piirneb maatükk samuti veealuse kaevandamise tulemusel moodustunud Raku järvega, ida poolt tuleb vastu Tallinn-Türi maantee.

Kaevandatava liiva maht on maatükil 2,5 miljonit kuupmeetrit, milles 1,5 miljonit kuupmeetrit on vee all. Ettevõte taotleb kaevandusluba 30 aastaks tempoga 90 000 kuupmeetrit aastas.

Eesti Killustik teatab oma taotluse alustuseks, et nende kaevandamisloa menetlus olevat lausa "riiklikult olulise tähtsusega" küsimus, kuna Rail Balticu trassi täpsest asukohast sõltub, kas liiva kaevandamine on üldse tulevikus võimalik.

"Olenevalt raudtee lõplikust asukohast on võimalik ka etapiviisiline kaevandamine ja korrastamine ning seeläbi piirkonna elanikele ujumiskoha ja rekreatiivala rajamine," seisab taotluskirjas.

Eesti Killustik soovib kaevandamisluba poole lühemaks ajaks kui Kiirkandur, ent tahab seda teha märgatavalt suurema võimsusega, ehk tempoga 210 000 kuupmeetrit aastas.