Kaks häält puudu? Kas „võtmed panka" lahendus on Eestis tõesti mõeldav?
Lätis tehti enne valimisi populistlik otsus. Kaitsmaks inimesi pankade „kiusamise" eest lubati rahvale „võtmed panka" nõude seaduseks muutmist. Seda tehti ilma pankadega konsulteerimata. Asi tehtigi ära ning tagajärg oli karm - pangad kergitasid omaosaluse nõuet enam kui kaks korda. See võis ulatuda isegi 50 protsendini soovitud summast. Inimestel ei olnud võimalik sellistel tingimustel laenata.
Valimised said läbi ning poliitikud hakkasid oma varasemas lubaduses kahtlema. Hääled olid püütud, nüüd hakati taas kuulama mõistuse häält. Pärast erinevaid käike otsustati, et alates selle aasta 19. veebruarist on „võtmed panka" variant selline, mida pangad peavad kliendile pakkuma, aga vana variant toodi selle kõrvale tagasi. See tähendab, et inimene saab ise valida, kas maksab 40 kuni 50 protsendi osas ise ja saab raskustesse sattudes panka tuua vaid võtmed (rohkem pank midagi nõuda ei saa ega tohi). Või on ta nõus väiksema omaosaluse ning paketiga, kus pangal on lisaks hüpoteegi realiseerimisele võimalus võlga ka muul moel tagasi nõuda. Mis juhtuks Eestis?
„Ka kolm Eesti erakonda mõtlesid, et Läti on võimsa asjaga hakkama saanud. Teeks ära. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid ja EKRE valimisprogrammides oli „võtmed panka" sees. Nad said riigikogus kokku 49 kohta. Kui on kaks ülejooksikut, siis võiks selle ju isegi ära teha," ütles advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid advokaat Martin-Johannes Raude.
Tema sõnul oleksid aga siin mõjud samad, mis Lätis. Laenamine muutuks väga raskeks. Hindaja vastutus suureneks oluliselt. Arendaja käive väheneks. Samas oleks mõju positiivne neile, kes tegelevad üüriturul - inimesed ei jaksa endale elamispinda osta, nad valivad üürimise tee.
Nordea Pank Eesti Baltikumi laenutoodete üksuse juht Jarmo Liiver teab enda sõnul Lätis toimunu hingeelu.
„On öeldud, et pank peaks vastutama tagatise sellise hindamise eest, et kliendil ei tekiks hiljem kahju. Tihti unustatakse aga see, et pank vastutab ka hoiustajate ja investorite ees. Kui hakkame keerama ühel poolel nõudeid karmimaks, siis mõjutab see ka teist poolt. Pank ei kiusa kedagi. Meie eesmärk on aidata inimestel teha olulisi otsuseid oma elus," ütles Liiver. Ta lisas, et klient peab olema see, kes laenab vastutustundlikult.
Ober-Haus Kinnisvara AS juhatuse esimees Tarmo Kase ütles, et Läti kinnisvaraturg sai sellise laksu, et nad elavad seda siiamaani üle. Uute korterite turg on seal peaaegu olematu.
„See näitab, kui ohtlikud on valimised ja populism. Kui see Eestisse tuleks, siis oleks ikka väga valus," lisas ta.
Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhtaja Thomas Auväärt tõi välja, et riikides, kus „võtmed panka" on kasutusel, on mõistetud, et see ei ole mõistlik lahendus.
„Kui jõuab kohale, et seda tehes nõuavad pangad ka suuremat tagatist, saadakse aru, et see ei ole mõistlik. Läti rahandusministeerium on selle suhtes ka olnud suhteliselt skeptiline. Ma ei tea aga täna, mida uus valitsus plaanib. Koalitsioonilepingus seda minu teada ei ole," ütles Auväärt.
