Kaksikute Niilside magusaäri
?Suure kaliibriga ärimehed, aga hoiavad madalat profiili,? väidab Haapsalust pärit vendade tuttav, kui intervjuudeks ette valmistun. Üsna ruttu saab selgeks, mida see tähendab.
Keeruline on meelitada ärimehi endast rääkima. Riho soovib rääkida Balbiino tegemistest, sest ettevõtte areng ja tegevus on tema hinnangul palju olulisem isiklikust. Raigo jätaks end kõige parema meelega üldse artiklist välja. Soovitab kirjutada vennast, kes on ?aus ja tore inimene ning kindlasti väga hea huumorimeelega?. Ning teinud midagi sellist, mis võiks olla avalikkusele huvipakkuv. ?Minu karjäär pole just märkimisväärne,? ütleb ta.
Kiire karjäär
Samas on näiteks Vahvlivabriku juht Aivar Koplimets teisel seisukohal. Nimelt olevat Eesti ettevõtetes põhiliselt kaks probleemi: kust leida raha ja kust inimesi. Kuna Vahvlivabrik plaanib tulevikus jaeturu osa suurendamist praeguselt 60 protsendilt 80-le, hakati juba möödunud aasta lõpul müügijuhi järele ringi vaatama.
Otsimine ja töövestlused vältasid kolm kuud. Raigo puhul sai otsustavaks pikk töökogemus hulgimüügifirmas Mobec, kus ta aastatega oli liikunud karjääriredelil alt üles müügijuhi kohale. Ka seal tegeles ta magusaäriga, mistõttu oli juba uut tööd alustades Vahva Vahvli nimelise brändiga vahvliäris nagu kodus.
Ka Riho tuli seitsme aasta eest Balbiinosse Marsi jäätise müügijuhi kohalt. Konkurendist Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Margus Puust tunneb teda juba sellest ajast. Siis teadsid ärimehed müügist veel üsna vähe, kuid Riho olevat olnud samm ees ja osanud müüki väga hästi finantseerida. ?Ta on väga järjekindel ja tugeva müügisuunitlusega juht. Balbiino jõudmises nii kaugele on Riho osalus ikka väga suur,? iseloomustab Puust.
47-protsendilise turuliidri positsiooniga Tallinna Külmhoone juht ei pea konkurendi edu sugugi millekski, mida peaks kuidagi hakkama maha tegema. Tugev konkurent kõrval olevat pigem alati hea, sest see viib ka oma ettevõtet edasi ja paneb ?kiiremini liigutama?. ?Balbiino on meil kogu aeg kannul olnud,? nendib Puust.
Aasta alguse seisuga juhib Külmhoone turuosa kolme protsendiga. Niils kinnitab, et Balbiinol pole sugugi plaanis turuliidriks hakata, sest selle protsendi võitmine maksvat sama palju kui protsent ise. ?Saamaks Eestis kümme miljonit käivet juurde, peaks kulutama viis miljonit turundusele,? põhjendab ta. ?Ma ei pea seda absoluutselt õigeks. Praegust protsenti tuleb ka osata hoida ja kindlustada.?
Peale Baltimaade turu hoidmise (näiteks Lätis on turuosa kümne protsendi ringis) plaanib Balbiino uusi samme: väljakutsed Skandinaavias ja Euroopas. Just selle suve algul üllatas ettevõte teatega 110-protsendilisest ekspordi kasvust. Tulevikueesmärk olevatki kasvatada Eestist välja minevat toodanguveerandikku poole peale.
Riho ei ürita varjata, et seitsme aasta jooksul on tänu tugevale meeskonnatööle Balbiinost saanud uus ettevõte. Toonane 28 miljoni kroonine käive on nüüdseks teinud kümnekordse hüppe, muutunud on jäätisesordid, suurenenud tarbijaskond.
Näiteks kadusid Niilsi saabudes ülikiiresti tootmisest sordid nagu Arlekiin või Pierrot. Samuti alustas Balbiino esimesena 1998. aastal jäätisetopside tootmist, sest enne seda osteti vahvlitopsijäätist sisse Leedust.
Vahvlivabriku alustamises kolm aastat tagasi on ka Rihol käsi sees ning ta on praegugi üks osanikest. ?Kuid me ei puutu kuigi palju kokku, nemad ajavad oma ja mina oma asja,? lisab ta.
Vahvlivabriku aastas toodetavast 35 miljonist tuutust-topsist kuni 24 miljonit läks mullu Balbiinole. Samas ostavad neid ka Tallinna Külmhoone ja Jõhvi Piim, sest teisi topsitootjaid Eestis pole. Koplimetsa sõnul on tegu sõbraliku äriga.
Tegelikult saanudki topsitootmise äri alguse sellest, et Tallinna Külmhoone otsustas vahvlimasinad maha müüa, et vahvleid isetegemise asemel hakata sisse ostma. Kui algselt plaaninud Vahvlivabrik jäätistele glasuuri tootmist, selgus uurimisel, et jäätisetootjatele sobis paremini vahvlit osta. Kuid nüüd plaanib ka Vahvlivabrik laienemist. Kuidas täpselt, jätavad nad esialgu veel enda teada.
Sama sõpruskond
Vendade sõpruskond, kellega aastaid koos kalal ja jalgrattamatkal käidud ning igasugu muid põnevaid üritusi ette võetud, on küll sama. Sõber Haapsalust, ehitusfirma Ehto OÜ juht Raivo Raudsepp räägib, et kooskäimistel nii kaksikute esivanemate majas Noarootsis kui ka mujal olevat küll vennad sageli eestvedajaiks. Ning siis polevat mingit niisama istumist, ikka käib sport käsikäes laulu ja tantsuga. ?Kaksikute liit, selle vastu ei saa,? leiab Raudsepp. ?On küll jutuks tulnud, et kui neil mõni päev suhtlemata vahet on, siis on juba midagi viltu.?
Teine sõber Haapsalust, keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare meenutab, kuidas aastatepikkuse võrkpalli mängimise järel oli ühel liikmel enne mängu vaja võistkonna liikmete sünni-aasta ja kuupäevad üles tähendada. Seda tehes küsinud ta kõigepealt ühe käest sünnipäeva. Ning natukese aja pärast teiselt. Teadis küll, et on vennad, aga oli unustanud, et kaksikud.
Teisedki kaksikud magusaäris
?? Juba ligi aasta Eesti suuremates kaubanduskeskustes sooje, rahvakeeli eurovahvleid pakkuva osaühingu Euro-Products juhid ja algatajad on kaksikud.
?? Need on 23-aastased tallinlased Marko ja Tarmo Karotam, kelle idee kohaselt projekt mullu oktoobris käivitus.
?? Tarmo juhib projekti hetkel meilitsi Sveitsist, õppides Lausanne?i ülikoolis. Marko õppis
samuti Sveitsis ja lõpetas Les Roches ülikooli. Hotelliäris võrduvad need koolid Oxfordi ja Cambridge?iga.
?? Eurovahvli projekti puhul on tegu kaksikute esimese ning tulevikus rohkem ekspordile suunatud äriprojektiga. Pereisa Arvi on Hermann Reiside asutaja.
Eestlane tahab üllatust ja mänge
?? Eestis on peamine jäätisetarbija laps, seepärast on ka Balbiino kõikvõimalikud heategevusprojektid neile suunatud.
?? Paljuski on kahe suure jäätisetootja, Tallinna Külmhoone ja Balbiino tegevus üsna sarnane. Kui nädala keskel Balbiinosse külla läheme, askeldavad töömehed firma hoovil parajasti hiigelsuurte kirjapakipuntrate kallal. Just loositi välja auto sellesuvise jäätisemängu võitjale. Kaks päeva hiljem pole ka Tallinna Külmhoone juhil palju aega jutustamiseks, sest nad on parajasti võitjale autot üle andmas.
?? ?Eesti turg on tootjate poolt ära rikutud,? märgib Riho Niils. Mis tähendab, et Skandinaavias on tootearendus kordades väiksem ja turg paika loksunud. Eestis võib küll öelda, et kaks suurt jagavad omavahel turgu, kuid tegelikult käib kogu aeg suur tõmblemine ja otsimine.
?? Eesti vahvlitops on otsene pärand nõukogude päevilt, näiteks Põhjamaades lähevad peale tuutud, kuid topsi ei söö keegi. Samas lähevad topsid hästi peale lätlastele ja leedukatele.
