“Püügikvootide vähenedes tuleb meil hakata kala tööstuse jaoks mujalt sisse ostma. Kui Rootsist osta, siis seal on hind kolmandiku võrra kallim kui meil. Arvan, et tulevikus tõusevad ka meil kalasaaduste hinnad kolmandiku võrra,” ütles Dagomari juhataja Ülo Esta.

“Kalavarusid uurinud teadlased soovitasid meil üheks aastaks väljapüügikvoote vähendada, et kalavarud taastuksid,” ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja kohusetäitja Ain Soome. “Hinnatõusu ei oska kommenteerida, kuid selle tõenäosus on olemas.”

Lähtudes teadlaste soovitusest ja Läänemere Kalanduskomisjoni otsusest, vähendas keskkonnaministeerium kilupüügikvooti eelmise aastaga võrreldes 23 protsenti, räime oma 33 protsenti ja tursakvooti 13 protsenti. Kalanduskomisjoni liikmed on Eesti, Euroopa Liit, Leedu, Läti, Poola ja Venemaa.

Kalapüügikvootide vähendamine võib Dagomari juhataja sõnul nende 12 laevast neli seisma jätta. “Kui Rootsi riik ei suuda muretseda kvoote oma laevadele, siis leiab ta raha saamata kvootide kompenseerimiseks ja hüvitab laeva seisuaja. Eesti riik peab siin sellise süsteemi käivitamisel maksma firmadele 40-60 miljonit krooni.”