Aastakümneid on Kalašnikovi automaat AK-47, mida hakati tootma just Ižmašis ehk Udmurdimaa pealinna Ižkari masinatehases, olnud Kolmanda Maailma revolutsionääride, sisside, diktaatorite ja kuritegelike rühmituste lemmikrelv. Tõenäoliselt jääb relv populaarseks nii Talibani sisside kui ka Somaalia piraatide hulgas, kuid Ižkari tehase saatus on ebaselge.

Udmurdi vabariigi arbitraažikohus võttis sel nädalal arutusele Kalašnikovi automaatide tootja Ižmaš pankrotiavalduse, mille esitas ettevõte Gremiha, vahendas Rosbalt. Kohus langetab oma otsuse 7. oktoobril. Gremihale, mis on Ižmašile tooraineid tarninud, võlgneb relvatootja 13 miljoni dollari jagu raha, vahendas Globe and Mail.

Ka tänavu on Ižmaši tehas suurema jao aastast jõude seisnud. Selle taga on peale majanduslanguse ka vohav Kalašnikovi koopiate tootmine kogu maailmas – juba ammu pole Ižkari (vene keeles Iževski) tehas ainuke, mis üle ilma tuttavaid relvi toodab.

Kalašnikove teevad järele nii tehased kui ka käsitöölistest relvasepad

Lisaks paljudele ametlikele ja mitteametlikele tootjatele võltsivad neid isegi näiteks relvasepad Afganistani ja Pakistani piiril Khyberi mäekurus, mis kipub olema Talibani kontrolli all. Siiski on põhiline mure toimivad piraatluse korras toodetavad tehase-Kalašnikovid, mille müük ületab kümnekordselt Ižmaši toodangut.

"Neil on see mure olnud juba vähemalt viis aastat," kommenteeris Virginias tegutsev ajakirjanik Larry Kahaner, kes on kirjutanud maailma kõige populaarsemast relvast raamatu "AK-47: relv, mis muutis sõja ilmet" (The AK-47: The Weapon That Changed the Face of War). "Me oleme jõudnud siiamaale sellepärast, et seda relva on väga lihtne toota – seda võib ehitada ükskõik kes."

Ka Soome kaitsevägi tarvitab Kalašnikovi automaadi eeskujul konstrueeritud automaati Rynnäkkökivääri 62, millest omakorda Iisraeli relvasepad on aretanud ka Eesti ajateenijatele tuttava automaadi Galil AR.

Vene riiklik kaitsetööstus hädas

Ižmaši aktsiatest 57 protsenti kuulub Venemaa riiklikule mammutettevõttele Rostehnologii, mille loomisega eelmise presidendi Vladimir Putini ametiajal üritati Venemaa tööstusele elu sisse puhuda, 10,88 protsenti Udmurtia riigivara ministeeriumile ja 11,15 protsenti ettevõttele OAO Kontsern Ižmaš. Ižmaš toodab relvi 15 maailma riigis.

Juhul kui Ižmaš pankrotti läheb, võib see takistada Venemaa võimudel käsitulirelvade tootjate koondamist ühe ettevõtte alla, kuna selle tuumaks pidi saama just Ižkari masinatehas.

"Eri hinnangutel on kolmandik või kuni pooled Venemaa kaitsetööstuse ettevõtted pankroti äärel," ütles strateegia ja tehnoloogia analüüsi keskuse direktor Ruslan Puhhov gazeta.ru teatel. "Ižmaš ei ole erand." Esimese poolaasta jooksul oli ettevõtte puhaskahjum oli 34 miljonit rubla. Ižmaši kogu võlakoormus on pea miljard rubla, millest maksetähtaja on ületanud 400 miljonit rubla.