Kalevi kommid jäävad tulevikus sama maitsvaks


Kalevi kommid jäävad tulevikus sama maitsvaks
Pikaajalise Kalevi töötaja Otto Kubo sõnul pole kommide meki muutumist põhjust karta.FOTO: ALBERT TRUUVÄÄRT (LINNALEHT)

Tooted võivad sortimen­dist kaduda vaid siis, kui Eesti tarbijad nende ostmisest loobuvad.

Kalevi kommivabrik võib edaspidi hakata tootma ka šokolaadi ja kompvekke, mis on mõeldud eestlastest veidi erinevate maitseharjumustega skandinaavlastele, kuid nii vabriku staažikaim töötaja Otto Kubo kui ka ettevõtte tegevjuht Mait Nilson ütlevad, et Eesti kommisõbrale omanikuvahetus kommide maitse ja sortimendi muudatusi ei too. AS-i Kalev Chocolate Factory juhatuse liikme ja tegevdirektori Mait Nilsoni sõnul pole põhjust karta, et tulevane omanik hakkab Kalevi toodete sortimenti sekkuma. Pigem kujundavad kommivabriku toodangut tarbijad, kes kas ostavad teada-tuntud komme või mitte.

Eeskujuks Põltsamaa

„Enamasti võetakse tooteid sortimendist välja siis, kui nende müügikogus kahaneb liiga väikseks. Liiga väikese müügimahuga tooteid on kallis toota ja ka jaekaubandusel kallis riiulis hoida,” selgitas Nilson ettevõtte äriloogikat. Seega pole põhjust ka arvata, et Oslos istuks seltskond Kalevi uusi omanikke laua taha ja viskaks Kamatahvli või Kasekese kommi tootmisest välja. Tulevikus hakkab Kalev kuuluma Orkla Soome ettevõttele Felix Abba. Selle tegevdirektor Rabbe Wikström kinnitas teisipäeval samuti, et Kalev tegutseb edasi iseseisva ettevõttena, kes vastutab ise oma tegevuse eest. Üle poole sajandi Kalevi kommivabrikus töötanud Otto Kubo sõnul on magusatööstus äärmiselt lokaalne äri ja pikemat aega on edukas üksnes see ettevõtja, kes arvestab koduturu maitse-eelistusi.

Seotud lood:

Kuna Otto Kubo sõnul on Kalevi kompvekid ja šokolaadid suurema osa Eesti inimeste lemmikud, siis peab ta ainuvõimalikuks, et nende tootmist praeguses sortimendis ja seniste maitseomadustega jätkatakse ka tulevikus. „Minu arvamust peaks kinnitama ka see, mis juhtus Põltsamaa Felixis, kus Orkla kontserni osalus tõstis tootmise kvaliteeti, mahte ja ka väljanägemist,” lisas Kubo. Põltsamaa Felixis on Orklaga seotud investorid saanud oma sõna sekka öelda juba 1993. aastast. „Kui te küsite, mis siis Põltsamaal on muutunud või mis Kalevis hakkab muutuma, siis uskuge, tootmine jääb alles, Kalevi kaubamärk jääb alles. Pigem on küsimus, mis juurde tuleb,” ütles Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav.

Juurde tuleb Orava sõnul uus sünergia, mis avab uued ekspordivõimalused, ja ka tooraine soetamine muutub Kalevile lihtsamaks ja odavamaks. Karta polevat ka seda, et Mesikäpa kommist saab näiteks Whelp või asuvad skandinaavlased Eestis tootma nimetuid poekettide kaubamärke kandvaid komme. „Private label’i osakaal on Orklas minimaalne ja see kontsern on siiski turuliider just tänu teada-tuntud kaubamärkidele,” selgitas Orav. Näiteks toodetakse siiani Põltsamaal klassikalist Põltsamaa sinepit ja moosisarnaseks tooteks pole Skandinaavia töösturid seda muutnud.

Norrast on varemgi kosjas käidud

•• Norra magusatöösturid on kommivabrikut Kalev osta soovinud ka varem: 1993. aastal pidas erastamisagentuur mitu kuud läbirääkimisi praegu Orkla kontserni kuuluva Nidari kommivabrikuga. Tollal oleksid norralased vabriku enda kätte saanud 20 miljoni USA dollari eest. Õigemini oli Nidar valmis võtma erastamislepinguga kohustuse investeerida eelolevate aastate jooksul vabrikusse miljoneid dollareid.

•• Tehing jäi siiski ära, sest toonane ettevõtte direktor Evgeni Matsalu desinformeeris Norra firmat Nidar, lootes selle eemalepeletamisega erastamist endale soodsas suunas mõjutada.

•• Kubo meenutas, et toona olid norralased vabrikus mitu kuud: vaatasid läbi raamatupidamise, tutvusid tootmisega. „Müügiks oli kõik valmis. Leping oli isegi koostatud, sellel puudus vaid üks allkiri,” rääkis Kubo.

•• 1990-ndate alguses heitsid Eesti magusatööstuse lipulaevale silma ka Fazer, Panda, Mara­bu ja Kraft. Eesti kohalikud ärimehed mängisid aga kõik suurtöösturid üle.