Kalevi maja renditulu voolab teadmata suunas
2003. aasta algul, kui Kalevi kommivabrik oli Tondilt Jürisse kolinud, sõlmis selle tütarfirma Kalev REC politseiametiga 20 aastaks rendilepingu, mille jooksul rentnik tasub kokku üle 600 miljoni krooni.
Mõni kuu hiljem teatas Kalev, et müüb suurema osa Pärnu mnt 139 kinnistust Oliver Kruuda äripartnerile Mati Tusovile kuuluvale osaühingule Raldon. Tehingu hind oli 87 miljonit krooni. Sellega hakkasid politseiameti rendimaksed laekuma Kalevi asemel Raldonile, mille omanik oli sajaprotsendiliselt Tusov.
Tehing augustis
Tänavu augustist on aga pool Raldonist läinud osaühingule Crimex Capital, mille juhatuse esimees on advokaat Aivar Raudsik.
Kuni 2004. aasta maini figureeris ettevõtte juhatuses Martin Krupp, kelle nimi jookseb justkui kohustuslikuna läbi peaaegu kõikidest majandusminister Edgar Savisaarega seotud majandustehingutest.
Crimex Capitali omanik on osaühing Bolton Invest, mille juhatuse esimees on taas advokaat Raudsik. Ja Bolton Investi formaalne omanik on advokaadibüroo Alas & Raudsik. Kes peidab oma seotust Kalevi endise tootmishoonega advokaadibüroo taha, pole teada. Ometi teenib just tema järgmistel aastatel poole endise kommivabriku renditulust.
Raudsik ja Tusov polnud eile kättesaadavad. Advokaadibüroo Alas & Raudsik sekretär keeldus ütlemast, kes on Bolton Investi tegelikud omanikud.
Siseminister Kalle Laanet edastas oma seisukoha, kus ta andis mõista, et kui ta 2003. aastal Tallinna prefektina rendilepingu sõlmis, istus ta vastas Tusov – Raldoni omanik ja juht. Enda sõnul Laanet ei tea, et Raldoni omanike seas on muudatusi tehtud, ent sellest ei peagi Raldon rentnikku teavitama.
Pärnu mnt 139 kinnistu omanik, osaühing Raldon, võttis eelmisel aastal Hansapangast üle 200 miljoni krooni laenu ning maksis intresse üheksa miljoni krooni ulatuses. Ettevõte teenis 2004. aastal puhaskasumit 7,4 miljonit krooni. Müügitulu oli 22,7 miljonit krooni.
Raha Jürisse
Kalev müüs 2003.aastal endise tootmishoone Raldonile kaalutlusel, et nii ei pea ta ise investeerima politseiametile üle antud ruumide parendamist ning saab müügist saadud raha suunata Jüri uue tehase ehituseks. Ostu-müügilepingusse on kirjutatud Kalevi õigus osta kinnistu Raldonilt tagasi. Ent 2004. aastal sõlmisid Kalev ja Raldon kokkuleppe, millega Kalev loobus tagasiostuõigusest ja sai Raldonilt selle eest 30 miljonit krooni. Kalev põhjendas seda käiku keskendumisega põhitegevusele.
Politseiamet tegutseb endises Kalevi majas 14 000 ruutmeetril alates 2003. aastast, ent oktoobris kolib majja ka piirivalveamet, makstes 20-aastase rendilepingu jooksul 3300-ruutmeetrise pinna eest ligi kuus miljonit krooni aastas.
Kalevit hoiab elus kinnisvara
Pärast seda, kui Kalev kolis Tallinnast Jürisse, on firma olnud põhitegevusega kahjumis. Kasumit on teenitud vaid kinnisvarategevusest.
Möödunud majandusaastal teenis Kalevi kommivabrik koos tootmisfirmadest tütarettevõtetega ligi 65 miljonit krooni kahjumit. Kinnisvarafirma Kalev REC teenis aga 23 miljonit kasumit. Kokku teenis Kalevi kontsern möödunud majandusaastal 41 miljonit krooni kahjumit.
Põhitegevuse kahjum tuleneb peamiselt sellest, et uus tehas ei ole toonud loodetud kokkuhoidu ning töötab praegu alavõimsusega. Kalevi juht Oliver Kruuda on öelnud, et uus tehas võiks aastas toota 40 000 tonni magusat, aga toodab vaid 8000 tonni. Ka ei ole Kalev suutnud realiseerida oma eesmärke eksporditurgudel. Hoopis Läti Laima on hõivanud juba enam kui kümnendiku Eesti magusaturust.
Viimase majandusaasta kahjumi põhjusteks tõi Kalev toormehindade olulise tõusu, piimatoodete hinna languse EL-i turul, erakorralised kulud seoses tütarettevõtete integreerimisega ning eksporditulude vähenemise.
