Süsimust kassipoeg ukerdab maailma juhtiva merevaigulinna Jantarnõi kruusases parklas. Eemal, kevadisest kuumalainest sumbel tänaval kilkavad koolilõpu vaimustusest pöörased lapsed. Kassipoja saba vonkleb pendlina kord raskes Preisi stiilis kivikolossi ja seejärel lausa õhulisena tunduva rohelise merevaigutsehhi suunas. Kass piidleb uudishimulikult vaikelu häirinud tosinat turisti.

Jantarnõi maapõues peitub 90 protsenti kogu maailmas avastatud merevaiguvarudest. Tallinna vanalinna turismipoodides müüdavad merevaikehted alustavad oma teekonda just sellest linnast.

Päikesekollane merevaik naeratab meile vastu paljudelt maailma suveniirilettidelt, kuid rahvusvahelise merevaigukaubanduse kuningas Kaliningradski Jantarnõi Kombinat ohkab samal ajal raskes palavikus. Eelmisel aastal kaevandas tehas ligi 134 tonni merevaiku – sama suurusjärgu kui pärast Teist maailmasõda 1948. aastal, mil Ida-Preisimaa vallutanud venelased tööstuse oma huvides käima panid.

Pääses napilt

Praegu hinnatakse kaevandusvõimsusi ligi 450 tonnini aastas, tootmise tippajal 1989. aastal ammutati 820 tonni.

Eelmisel aastal pääses tehas napilt haamri alla minekust, sest ei suutnud tasuda mitmekümne miljoni krooni suuruseks paisunud võlgu. Pankrotihalduri juhtimisel suudeti tänavu aasta alguses võlad ilma tehast müümata ära maksta, kuid merevaiguhiiglase võhm on väljas.

Praegu käivad vaevalised läbirääkimised Venemaa juhtiva teemantitootja Alrosa strateegiliseks investoriks kaasamiseks. Kuid tundub, et lausa hindamatut maavara peitev Jantarsk ei tekita Jakuutia hiiglases just ohjeldamatut kirge.

Sajandivahetuseks lausa pilvedeni kerkinud Kaliningradi merevaiguäri ukerdab praegu mitmekihilises kriisis. Jantarnõi päikesekivile on rajatud naaberriikide Poola ja Leedu merevaigu töötlemise ettevõtted, mis oma taseme ja haarde poolest jätavad maagi asukohamaa tsehhid seljataha. Kui Steven Spielberg paiskas turule merevaigu kultuskivimiks tõstnud filmi “Jurassic Park”, ujutati kogu maailm merevaigu ning selle plastmassist võltsingutega üle.

Merevaigubuum langes Nõukogude Liidu ja kommunismi lagunemise aega. Tehas erastati 1993. aastal Leedu ettevõtjatele. Kuid juba paari aasta pärast leidsid Venemaa võimud, et peavad hinnalise maavara kaevandamist ise kontrollima, ja erastamine tühistati. Eraettevõtjate tegevus tembeldati rahva jaoks röövellikuks. Kaliningradlased ohkavad nüüd õllelauavestlustes, et leedulased olevat vedanud oblastist välja ligi 200 tonni merevaiku. Arv võib olla ka õige, sest näiteks 1994. aastal ulatus tootmismaht 760 tonnini, millele praegune jääb ligi kuus korda alla.

Kuid selleks ajaks oli dzˇinn juba pudelist välja lastud. Mõne aastaga tekkinud kümned merevaigutöötoad olid harjunud Jantarnõist ärilisel alusel toorainet saama. Riigistamise tagajärjena langes merevaigukaubandus ohjeldamatu korruptsiooni, varguste ja kriminaalsete skeemide sohu. Sellel ajajärgul võis kolhoosipõllul sõitev traktor kukkuda üle öö tekkinud mitme meetri sügavusse auku, mille olid kaevanud merevaigu röövotsijad.

Korralageduse peatamiseks kehtestati merevaigutarnetele ranged piirangud. Nüüd võib aga iga välismaa ettevõte vabalt Jantarnõist merevaiku osta – kui seda vaid jätkub.

Merevaiku kaevandatakse üksnes suvel. Töö käib karjäärimeetodil, nii et hiigelkopp kaevab maagikihi välja ning veega uhutakse sellest merevaiku. Merevaik on kergem kui soolane merevesi ja tõuseb seetõttu pinnale. Nii saab lihtsalt eristada ka plastmassist võltsingut originaalist.

Praegu Jantarnõist merevaiku ei tarnita, sest eelmisel aastal kogutud varud on otsakorral ning uueks kaevandamishooajaks alles valmistutakse. Võimud piiravad pigem müüki kohalikele ettevõtetele, et takistada ebaseaduslikku toormega hangeldamist.

Praegu ujutavad suhteliselt odavad nööri otsa aetud merevaikhelmed üle kogu meenekaubanduse, mistõttu on tulevikku näiteks merevaigu ja kullaga toodetud juveelide tootjatel. Väikesed käsitöökojad, kellel pole võimalusi rahvusvahelistel messidel osalemiseks, panevad oma uksi Kaliningradis järjest kinni.

Üks Kaliningradi juhtivaid merevaigutöötlejaid, kes palub anonüümsust, ütleb, et kogu tööstusharu sõlmküsimus on toodangule uue maine loomine. Vaatamata “Jurassic Parki” ajendatud plahvatusele kannab see hinnaline mineraal praegu siiski rohkem nn vanaemade ehtelaeka mainet. Sageli müüakse merevaiku koos ravivõimelegendidega pensionäridele omaste haiguste vastu. Nüüd otsivad tootjad nii kujundus- kui ka müügivõtteid, et müüa merevaiku ka jõukast edevusest hoolivale noorsoole.

Üks juhtivaid merevaigu töötlemise tsehhe kuulub Kaliningradi merevaigukombinaadile. Steriilselt puhastes klaasseintega töötubades, valvekaamerate silma all antakse savisest kihist välja uhutud päikesekivile silmi pimestavalt kauneid kaari.

Esmalt sorditakse maagist välja pestud merevaigutükid suuruse ja kvaliteedi järgi. Tüki väärtuse määrab tema suurus. Mõnikord on leitud isegi kuni kilo kaaluvaid kamakaid. Hinnalisemaks peetakse klaare, läbipaistvaid kive. Kivi muutub lausa hindamatuks, kui sellest vaatab vastu mõni ligi 50 miljonit aastat tagasi elanud putukas.

Kuid osa merevaigutükke on matid, sest nende sisu täidavad peenikesed mullid. Viimastel aastatel on avastatud, et mullid kaovad, kui merevaiku õlis keeta. Väiksemaid, kuid huvitavate kombinatsioonidega tükke on võimalik kõrgel temperatuuril ja rõhu all omavahel liita.

Merevaigust valmistatakse ka lakke ja õlisid, mida kasutatakse meditsiinist kuni kosmosetööstuseni. Merevaigulakid sobivad oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest erakordselt hästi avakosmose paneelide katmiseks. Jantarnõi tsehhis valmistatakse aga peaasjalikult ehteid.

Tehasepoe riiuleid kaunistavad eriliste mustrite ja värvitoonidega merevaigutükid. Eesti meenelettidega võrreldes maksavad Jantarnõi poe juveelid rohkem kui kaks korda odavamat hinda.

Turiste oodates

Jantarnõilased teevad praegu suuri pingutusi, et lisaks kaevandamisele murda oma asula unist vaikelu turistide ligi meelitamisega. Linnas avatakse varsti korralik hotell ja eelmisel nädalal võttis esimesi külalisi vastu vanasse Preisi kolossi rajatud merevaigumuuseum. Muuseumi ja hotelli rajamist suunavad Saksamaalt tulnud Jantarnõi merevaigutööstuse sõjaeelsete omanike järeltulijad.

Kuna kaliningradlased on väga vastuvõtlikud headele ideedele ning suudavad oma viisakuse ja sõbralikkusega panna sulama ka kivist südame, siis ootab nende turismiideid tõenäoliselt helge tulevik.

Kohalikel elanikel pole endise Ida-Preisimaa põliselanikega mingit veresidet, sest preislased deporteeriti sellelt maalt Teise maailmasõja tagajärjel viimseni. Põliselanikest jäid maha ülestehtud voodid ja kodukoldele truud kassid. Tänased kaliningradlased tunnevad end üha rohkem vanade preislaste hingesugulastena. Nad on teinud võõra võimu kiuste kodukoldele ustavaks jäänud priskest preisi kassist austusväärse sümboli, mille kujukesi müüakse muuseumis suveniirina.

Merevaik maailmakaubanduses

•• Merevaik kujunes üheks esimeseks rahvusvaheliseks kaubaks. Hämmastav välimus andis merevaigule maagilise tähenduse ning kerge kaal võimaldas seda mineraali algeliste transpordivahenditega suhteliselt lihtsalt kauge maa taha vedada.

•• Meri uhtus praeguse Kaliningradi oblasti kohal asunud Sambias vaiku kaldale lausa korvide kaupa. Germaanlastele sai see mineraal tuntuks bernsteini ehk põlenud kivi nime all. 600 aastat tagasi avastasid kreeklased, et villase riidega hõõrudes hakkab merevaik pisikesi osakesi ligi tõmbama. Merevaigu ingliskeelne nimetus amber pärineb aga ladina vahendusel araabia keelest.

•• Keskajal muutus merevaik peamiseks palvehelmeste valmistamise tooraineks. Sellepärast kinnitasid teutooni rüütlid merevaigumonopoli mõõgaga endale. 16. sajandil kaotas merevaik seoses kirikureformiga ja luterlaste loobumisega palvehelmestest suure osa Euroopa turust. Äri läks rüütlitelt kaupmeeste kätte, kes alustasid merevaigu eksporti muslimimaadesse.

•• 17. sajandil ostsid Preisi kuningad merevaigumonopoli kaupmeestelt ära.

•• 19. sajandil jooksis merevaigu riigimonopol karile ning äri müüdi taas eraettevõtjatele.

•• Sellel ajal korjati merevaiku endiselt merest, saades aastas ligi 40 tonni saaki. 1878. aasta 22.–23. detsembri jõulutorm paiskas kaldale tavalise kolme aasta saagiga võrdse koguse.

•• 1858. aastal asutas merest suure leiukoha avastanud laevajunga Friedrich Stantien koos kaupmees Moris Beckeriga merevaigufirma, mis sai 1870. aastal Preisi valitsuselt esmakordselt ajaloos merevaigu kaevandamise õigused.

•• Uue tootmisviisi tulemusel kasvas merevaigutoodangu maht senisega võrreldes ligi kümnekordseks ehk 300 tonnini aastas.

•• Kui Saksamaal tulid võimule natsid, siis nad tsentraliseerisid merevaigutööstuse juhtimise Berliini, jättes Köningsbergi vaid  väikese allosakonna.

•• Natside võimule tulekuga samal ajal kahanes merevaigu nõudlus järsult. 1933. aastal toodeti seda vaid kümme tonni. Kuid sõjaeelseteks aastateks oli taastatud varasemaga samaväärne 420-tonnine tootmismaht.

•• Preisimaa okupeerinud ja põlisrahvast puhastanud venelased panid merevaigukaevanduse tööle 1947. aastal. Vangide tööjõuga kaevandati juba 1948. aastal tollal valitsevaks olnud maa-alustest kaevandustest 127 tonni merevaiku.